Archive for aprill 14th, 2021

Eksperiment ja edenemine

Kolmapäev, aprill 14th, 2021

Mul tomatid hakkavad akende peal juba suureks saama.

Mõtlesin, et teen väheke eksperimenti ja panen paar tomatit-kurki kasvuhoonesse. Kui on liiga vara ja nad hukka saavad, võtan aga toast uued ja. Oleme siin nuputanud, et kuhu sisse taimed istutada, kui ei taha terrassipõrandat niiskuse ja mullaga rikkuda. Mõtlesime, et ehk mingid segukastid sobivad, aga täna leidsin Bauhofist hea hinnaga ilusad potid. Oli vaja just selliseid, millel pole auke põhjas ja sellised need on. Katsun taimi mitte liialt ujutada, et potis liigniiskust ei tekiks ja kui toitaineid peaks väheks jääma, saab neid ju lisada.

Ostsin Bauhofist kõik sarnased potid ära, aga neid oleks juurde vaja. Müüja kinnitas, et kui tegin puhta vuugi, siis kindlasti tuuakse kohe topelt asemele. No loodame.

Kasvuhoones on hetkel veel ruumi kohvitada, käisin seal oma halle ajurakke puhkamas ja lugemas.

Pealelõunal tegin suure kõnniringi, seekord ainult seitse kilti, sest oli juba hommikust peale käidud kah. Muidu nüüdsel ajal kipuvad mu igapäevased ringid olema 10-kilomeetrised. Iga päev ma kahte tundi kõndimisele kulutada ei raatsi, aga kui ilm ilus ja palju mõttetööd tehtud, võtan ette.

Kui metsast koju jõudsin, saatsin juhendajale viimaks oma magistritöö lugeda. Olen juhendajaga suhelnud ainult kahel korral siis, kui alles küsimustikku koostasin. Kuna ta mul on hästi nõudlik ja hull ideede generaator ja üldse oma ala tipp, siis otsustasin, et kirjutan töö nii palju valmis kui vähegi suudan, teen valmis andmeanalüüsi ja järeldused ja värgid ka kõik ja alles siis näitan ette. Olin valmis selleks, et õppejõud hakkab kommentaare tulistama, et mida kõike muutma peaks, aga tuli ainult paar ettepanekut. Et sagedustabelite asemel teeksin ikkagi diagrammid ja et lõppu võiks ehk isegi ühe testi välja töötada. Selle viimase mõtte jätan esialgu laagerdama, tahaks selle välja pakkuda hoopis edaspidiseks uuringuks. Aga muidu sain kiita, et muljetavaldav edenemine ja et töö on peaaegu valmis ju 😀 Lisaks ütles juhendaja, et mu uuringu tulemused on huvitavad ja inspireerivad. Olin täiega hämmingus, et ta sedasi vaimustus, sest ise olen siin omast arust lihtsalt “tuima pannud.”

Kuna mu juhendaja on üks olulisemaid persoone ka me kaitsmiskomisjonis, siis tema tänane toetav kiri võttis mul kõvasti pingeid maha. Mul on see kiiks, et ei taha mingit jama asja teha, tahaks ikka nagu, et oleks huvitav ja kasulik mu uurimus ja nüüd hakkas viimaks tunduma, et magistritööst võib isegi miskit tulla.

Mrt on oma töö kirjutamisega suht hädas, ta on peamiselt õppevara teinud või midagi sellist. Lubasin, et aitan tal nädalavahetusel mõtelda.

Mul on olnud üksinduses magistritööd kirjutades võrdlemisi kurvad päevad. Jätkuvalt tajun identiteedikriisi ja peale ülikooli lõpetamise pole olnud ainsatki sihti. Töötu värk, teate küll. Kui tulevik on tume, siis ei suuda nagu ka nautida seda, et vabadust on. Kogu aeg kripeldab, et kes ma selline olen nüüd või mis minust saab üldse. Täna hakkas ukse vahelt paistma valguskiir, sest tehti ettepanek tudengeid õpetama hakata. Pisut olin kõhklev ja kindlalt lubanud veel midagi ei ole, aga tundub, et sain uue eesmärgi – suve jooksul ennast kõvasti täiendada ja arendada. Kui kraabin kursusi kokku siit ja sealt, siis mingi kopika ju ikka teenin ja hoian ennast vormis vähemalt.

Õhtuks oli tunne, et võin elu nautida. Küpsetasin mandlijahust šokolaadiküpsiseid (2 muna, 200 g mandlijahu, pulbrilist erütritooli, 1,5 tl küpsetuspulbrit, 100 g võid, 90 g tumedat küpsetusšokolaadi ja mandlilaastud, 180 kraadiga 15 mintsa ahjus). Hästi njämmad pehmed küpsised või peaks ütlema, et koogid?

P.S. Tõmbasin täna tagantkätt parema käe pöidla autoukse vahele. Läks kohe siniseks, aga õnneks ainult pooleldi. Nüüd see valutab mul ja segab kirjutamist.