Archive for the ‘Mrt’ Category

Sügisene

Pühapäev, september 18th, 2022

Võtsin eile igasugusest palgatööst vaba päeva ja toimetasin aias. Muidu üldiselt on mul sel sügisel koormus nii suur, et ega ei pääse nädalavahetustel töötamisest. Ühes aines on mul ligi 70 tudengit, kes kõik peavad mõne kuu jooksul esitama neli kodutööd. Teine aine algab alles oktoobri lõpus ja hindamine jääb õnneks kuhugi jaanuari. Aga no viie kursuse loengud ette valmistada ja maha pidada, seda on ka päris palju, sest põhitöö on mul ju nüüdsel ajal mujal. Vahel, kui tööhunnik üle pea kasvab, meenutan, mis tunne oli olla töötu ja kohe hakkab väga hea. St ma igatahes olen tuhat korda enne tööga ülekoormatud kui üldse ilma tööta. Mulle meeldib olla hõivatud ja kasulik. Elementaarne.

Eile võtsin ette kasvuhoone koristuse. Kurgid olid juba ammu otsas ja taimed pruunid, tomatid ei läinud seal enam nagunii punaseks. Nii ma siis korjasin viimase saagi ära ja viisin taimed kompostikasti. Mullad valasin peenrakastide taha, kuhu plaanin järgmisel suvel lilli külvata. Mõtlen, et vbla isegi tulbisibulad võiksin sinna pista. Tomatikastidest tulnud suurte mullakuubikute otsa võiks ehk kevadel istutada suvikõrvitsad.

Sellised toredad klotsid
Kastid ja potid pesin puhtaks ja sättisin kasvuhoonesse natuke mööblit selleks puhuks, kui peaksin tahtma väljas kohvi juua. Katteloori jätsin sinna rippuma selleks, et naaber tunduks kaugemal.
Õues annab üks kurgitaim veel saaki, sest siin mingit erilist külma polegi olnud.

Blogi piltidega on mingi imelik kala hakanud olema. Täitsa ilusad pildid on blogilehe vaates udused ja muutuvad teravaks alles siis, kui need ühe kaupa lahti klõpsida. Kusjuures telefonis ei paista seda probleemi olevat, ainult arvutis.

Esitasin paar päeva tagasi kohalikule naiskodukaitsele toetajaliikmeks astumise avalduse. Ma päris tegevliikmeks ei saa minna, sest tervis ei lubaks baasväljaõpet läbida. Mul ei ole võimalik pikki tunde saabastes olla või üldse kinnise jalanõuga saan liikuda max 1,5 tundi ja siis niidab valu mu maha. Ega plätudes ikka igal aastaajal luurele ei lähe. Liigesehädad on mu elus päris suur takistus. Isegi köögitoimkonnas ei saaks ma olla, sest mingeid konserve avada ei suuda ja köögivilja puhastada ei saa, kartuleidki ei koori. Nii et suht kasutu isend, aga arvutis võin asju teha. Selle üle on viimasel ajal palju arutatud, et kas baasväljaõppe moodulit peaks kohandama 50+ vanuses naistele vähe leebemaks, sest vastasel juhul minusugused ei saagi naiskodukaitsega liituda. Aga alati on ju vaja igasugu tagalajõudusid, kes metsas roomama ei pea. Me siin üldiselt valmistume sõjaks, see teadmine on mulle juba ammu täie laksuga kohale jõudnud. Enam ei saagi elada nii, et selliste asjade peale ei mõtle. Ainus lootus on praegu, et ukrainlased löövad tiblad nii mättasse, et neil enam mitu põlve ei oleks jaksu kedagi ründama minna.

Kapp kraanikausile

Pühapäev, august 7th, 2022

Mees jõudis täna kraanikausikapiga nii kaugele, et kõik peale uste on valmis. Duširuumist on puudu veel aken ja uks, mida niipea ei tule. Täna mees testis veeühendused ära ja homme plaanib kanalisatsiooniga jätkata. Siis peab veel välja mõtlema, kuidas dušikardin kinnitada (mida ka veel ei ole).

Mrt on selline, et kui midagi mööblit vaja on, siis ta ei lähe seda poodi otsima, vaid vaatab, mis materjale tal endal on ja üritab pigem alati ise midagi kokku panna. Männipuit ei ole pesuruumi ilmselt kõige õigem valik, aga neid tahvleid tal oli ja sai ära kasutada.

Mulle meeldib, mis lõhn on majas, kui mees midagi puidust nikerdab. Isegi toast tolmu võtmine oli täna hurmav, sest tolmuimejaga oli enne verandalt saepuru koristatud ja tuba sai sellest puidutöö lõhna täis. Veranda ongi meil sel suvel kasutusel ainult töökojana.

Mulle tundus nagu ehitaks ta Lucase pissipotile tooli 😀
Paigas.

Päris ilus on see väike tuba.

Teistes kodudes ka toimub

Reede, august 5th, 2022

August on hull uhamise aeg. Isegi kui eriti midagi ei planeeri, korraldatakse nädalavahetused sedasi ära, et peaaegu ühtegi vaba järele ei jää. Ja nädala sees ka. Eile käis mees oma küberüksusega püssi laskmas, mistõttu käisin ma suvilas üksinda. Tahtsin seeni korjata, aga neid eriti ei olnud. Niitsin muru, mis oli kolme nädalaga roppu moodi kasvanud – tavalisel suvel meil seal pool õuet lihtsalt kuivab ära ja midagi ei kasva. Aga sel aastal on soe ja vihmane ja kõik kasvab, mis mühin. Konni ja usse oli palju, pidin aina ette vaatama, et kedagi juppideks ei sõidaks.

Veits udune pilt ainsast kuuseriisikast, mille leidsin. Oma õue pealt.
Me harjumuspärasest seenemetsast ei ole eriti midagi järel, sealt enam kukekaid ei saa.
Esimest korda elus kohtasin metsas üraskilõksu.
Jälle üks hädine pilt. Midagi seal ikka oli.
Üks sõbrake, kelle pärast pidin valvas olema, et ega ta muruniiduki ette ei hüppa.
Tee kompostikastini oli nii umbes, et pidin vikatit kasutama. Back to the basic 😀
Vana lauda vundamendi juures kasvab kena talutikker, aga hullude pikkade okastega. Korjasin neid natuke siiski, sest jube head on.
Sauna tagant sain vaarikaid, millest leidsin ainult ühe ussikese. Väga puhtad marjad on seal tänavu.

Mrt oli täna teises kodus, sest laps töötab nüüd täiskohaga ega saanud ise vahumehi vastu võtta. Kmr oli enne maja ümberringi kinni kiletanud, et vaht ei satuks valesse kohta.

Hull töö on ikka see vundamendi soojustamine, nii palju mässamist et.
Mingid tulnukad saabusid.
Ma ei teadnudki, et selle vahu sees tekib mingi gaas, mida närilised ei salli.
Nagu maja oleks seenetama hakanud.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab esmaspäeval juba kraavid osaliselt kinni lükata.

Floksid, mille Rapla kodu kaevetööde eest päästsin, õitsevad nüüd Haapsalus. Tõime maja eest kuslapuude juurikad ka ära ja needki on imekombel siin kasvama läinud.

Tegime õhtul Mrt-ga linna peal jalutustiiru ja käisime poes. Kuna on Augustibluusi aeg, siis kohtasime igal sammul tuttavaid. Nägime mitmeid tudengeid, õppejõude, õpingukaaslasi ja muidu tuttavaid teisest kodulinnast. Paistab, et terve Eesti on Haapsallu kokku tulnud. Ma ise käisin Augustibluusil viimati siis, kui meil veel siin linnas pesa ei olnud. Siis ka käisin üksinda, sest meest ei huvita. Püüdsin teda homme õhtuks lossihoovi kaasa meelitada, aga kui ta sai teada, et pilet maksab 30 eurot, kukkus kohe seletama, et mõtle, kui palju kruvisid selle eest saab… Me tegelt teemegi kogu aeg selliseid rehkendusi ja lõpuks ei reisinud ka tänavu mitte kuhugi, sest näiteks ühe Rootsi või Läti reisi raha eest saame duširuumi sisustatud. Ja nii kogu aeg, sest me pole mingid suurepalgalised. Peaasi, et hobideks jätkub, näiteks ehitamiseks 😀 Õnneks või kahjuks ei ole mul sel suvel nagunii üldse puhkust ja sellepärast peamegi paigal püsima. Kodus ongi kõige parem.

Katusekambri ehitusjärg

Teisipäev, august 2nd, 2022

Täna sai üheksa päeva mööda sellest, kui mees hakkas pööningul tühjale kohale duširuumi seinte karkassi tegema ja täitsa tundub, et paari nädalaga on tal võimalik kogu krempel valmis ehitada. Akent ja ust veel pole, nendega ei ole ka mingit kiiret praegu, sest peaasi, et saab pesemas ja vetsus käima hakata. Täna jõudis tööjärg sinnamaani, et kõik on plaaditud ja värvitud ja homme hakkab mees vuuke tegema. Panen siia ühe pildijoru viimaste päevade ehitamistest.

Sinine on hüdroisolatsioon ehk veetõke
Väike fit-check, nagu mees seda nimetas
Katsetus, et kuidas sobib

Mees ehitab, mina teen palgatööd. Kuna meil algas töösüsteemis järjekordne kilomeetrite kogumise võistlus, siis olen eilse ja tänasega kokku sõitnud rattaga 50 kilomeetrit. Eile käisin Pullapääl, täna tegin Taebla ringi – mööda raudteetammi sinna ja maantee äärest tagasi. Õnneks pidi maantee servas sõitma ainult miski 3 – 4 kilti kuni algas kergliiklustee, mis tuleb Haapsallu välja. Tagasi tulles oli tuul räigelt vastu ja mul on ju tavaline aeglane tädiratas, cruiser bike. Eile kulus mul 23 kilomeetri läbimiseks üks tund ja 28 minutit, täna sõitsin 27 kilti 1:47-ga. Täitsa tore, aint kann jääb valusaks. Mul oleks ka rattale sellist suurt võrri sadulat vaja nagu ema rattal oli 🙂

Kiire suvi

Neljapäev, juuli 21st, 2022

Suvi kulgeb kiirelt, nagu alati. Kuna kolm päeva nädalas olen tööga hõivatud ja neli päeva olen vaba, siis neil neljal päeval puhkan igaks juhuks kiiresti. Puhkus tähendab peamiselt aias askeldamist või lastel abiks käimist. Isegi mees ohkas täna murelikult, et ainult üks kuu ongi tal veel puhkust järele jäänud…

Nii palju uhamist on olnud, et ilmvõimatu on kõike blogisse panna. Mees käis Kmr-il abiks maja vundamendi soojustuse jaoks miskit raamistikku ehitamas (vahuga täidetakse), aga neid pilte ma ei hakka siia panema. Palju märkimisväärsem on mehe ponnistus arboristina – Ruthil olid keset õue rohkem kui saja-aastased kuused, mis jätsid toad pimedaks ja tormiga ohustasid maja, need võttis maha mees, kes kardab kõrgust.

Seal korvis kõõlub Mrt, endal jalad värisevad.

Suuri kuuski oli viis tükki ja esimesed võttis mees maha nii, et kõigepealt alt oksad ära nii palju kui tõstukiga ulatas, siis ülevalt jupi kaupa lühemaks ja viimaks kännu pealt maha. Viimased kaks suurt kuuske tõmmati koormarihmaga naabrimehe traktori külge ja sedasi pinge all sai need õigesse kohta kukutada. Õnneks olid mõlemad naabrimehed oma masinatega abiks, neil seal külas on selline kena komme, et kohe hüpatakse appi kui tundub, et saab aidata. See kõik oli üks väga suur töö, ma ütlen. Aga nagu meil kodus on kombeks öelda – kui ikka kõike oskad, ei ole karta miskit 😀

Kodus ehitas mees kuuri tuulekastid lõpuni, see putka on nüüd igatahes valmis.
Peenrast korjasin rukkililli, et saaks talvel torte kaunistada – läksid sügavkülma.
Juhani puukoolist tõime ühe aktiniidia, millel tulevad roosakirjud lehed ja söödavad marjad.
Ja kaks viinamarja ka.
Viinamarjadega ma loodan peita vana koledat kuuri.
Naabrinaise kass mõnules kasvuhoones, ta muidu on nii arg, et keegi teda puutuda ei või.
Kurke muudkui tuleb.

Vahepeal jõudsime isegi Saaremaal käia.

Kõndisime oma tavalist rannamaantee ringi.
Ootamatult selgus, et meri on soe – väikese kleidiga oli täitsa tore lainetes möllata 😀
Külateedel uputas täiega, sest eelmisel päeval oli vihma sadanud.

Tänavu on maa sedavõrd vett täis, et vihmaveel ei ole enam kuhugi minna, meil Haapsalus ka ükspäev õu ujus täiega. Suvila kaev kipub muidu viimastel suvedel suht põhja peale tühjenema, aga seekord on täiesti täis. Õnneks õu on meil seal liiva peal ja ühtegi lompi ei teki, saab iga ilmaga autoga ligi.

Kodus oli meil selline õu, kärus on veel rahetki. EDIT: seda pilti te olete juba näinud, aga mis sellest 😀
Kirsid ka valmivad.

Mullustest kirssidest keetsin ükspäev moosi. Kas teadsid, et külmutatud kirsist on lihtsam kivi kätte saada kui värskest? Igatahes ma enam selle kivi eemaldajaga ei jama, sest ei viitsi, et terve ilm on kirsimahla täis ja pealegi läheb nii palju materjali kaotsi. Külmunud marjast saab kivi pmst sõrmedega välja pigistada, kui enne nats noaga surkida ja kivi jääb ka puhas, viljaliha tuleb hästi lahti.

Mees jätkas pööningul töötoa ehitamist. Sinna tuleb vets ja dušš ja kui tuba valmis, siis ehk üks diivan, kuhu lähisugulasi ööbima paigutada. Pööningule tuleb ronida verandalt redeliga ja siis ennast üle suure palgi vinnata, see jääb nii ilmselt mõneks aastaks. Omadele kärab küll.

Me ei saa enne all duširuumis plaatima hakata, kui üleval pesuruum valmis, sest ei tahaks nagu jälle hakata hostelis pesemas käima. Nüüd siis mees mässaski torustikega ja ehitas allkorrusel ka veesüsteeme ringi. Teist boilerit ei tule, alt hakkab soe vesi ka üles minema.

Kanalisatsiooni värk.
Ja samal ajal alumises duširuumis, oh õudust! Siit hakkab teise korruse kanalisatsioon läbi minema mööda seinaäärt ja põranda alt.
Umbes selline hakkab katusekambri pesuruumis paigutus olema. Musta tünni koha peale tuleb dušš.

Mõte on ikkagi ka köögi ja magamistoa pealt katus kõrgeks ehitada, et saaks sinna teha katusealuse rõdu vaatega tagalahele. Aga katusevahetus tuleb ehk alles paari aasta pärast, enne peab tegema korraliku projekti ja võtma ehitusloa. Tuba jääb väike ja väga madal, aga mehele ta “kosmosejaamade” arendamiseks piisav. Ühe perekonna mahutab ka sinna suvel kasvõi madratsitega ööbima (ruum jääb esialgu kütteta). Praegu on me elamine nii väike, et kui lapsed on külas, siis kolmest lasteperest ainult üks saab ööseks jääda, sest rohkem ei mahu.

Mees ehitas ükspäev korstnataguse ka kinni, et naabri pööningult meile tuppa tulla ei saaks.
Veevärgi ümberehitus köögis.
Nüüd on niisugune peenike värk, veemõõtja ka palkseina pealt kraanikausi alla viidud.

Aga ma sain täna 59 aastat vanaks. 59 !!! Lihtsalt uskumatu number. Mitmed mu elus olulised inimesed elasid väga palju lühema elu. Peaks vist rõõmustama, et siuke hulk aastaid on antud. Täna mul mingit tähistamist ei toimu, lapsed tulevad homme. Šašlõki panin juba eile “tõmbama” ja täna lihtsalt tšillisin niisama ja õmblesin kleiti. Jah, imede-ime, ma õmblesin endale suvekleidi! Ei mäletagi, mitu aastat sellest on, kui endale mõne riidetüki õmblesin, no ikka palju, 15 või 20? Aga mul on siin mõned ilusad kangatükid, mida muudkui tõstan kapist välja ja jälle tagasi ja siis tassin ühest kodust teise ja see tänane kleidikangas on mul korra ka suvilas kaasas käinud, et ehk hakkan õmblema… Ehh, mind laiska! No ei tulnud häid mõtteid ja ei leidnud lõiget. Nüüd siis võtsin lõike ühe vana kleidi pealt ja sünnipäeva puhul suristasin suvekleidi kokku.

Lõike joonistasin maha sama kleidi pealt, mis mul õmmeldes seljas on.
Ja valmis ongi vanamuti suvekleit 😀 Õudselt jonnakas kangas on, siidine, mis libises ja venis alati valele poole.

Muidugi oli mul siis vaja sellega kohe linna peale litutama minna – läksime jalutama ja Talumehe kõrtsi sünnipäeva õhtusöögile.

Ilm on jälle ütlemata kuum. Kuna roosid hakkavad ära õitsema, siis las ma õitsen ise 😀
Siuke söömine. Me lemmikut grill-liha ja -köögivilju pole kahjuks enam menüüs.

Kuna õde keeras oma FB seinale postitamise kinni, siis on õnneks mul ka seal täna vaikus. Ma oma sünnipäeva avalikult ei kuuluta, sest ei salli seda formaalset õnnitlustevoolu, mis avaliku sünnikuupäevaga kaasneb. Nii et kõik on täna väga hästi 😀

Üks asi veel. Kui kleiti õmblesin, siis tuli meelde, kuidas ükskord lapsepõlves omale lillad valgete täppidega seelikud tegime, satsi ja valge pitsi ka õmblesime alläärde ja siis me läksime nendega läbi krahviaia. Just see läbi krahviaia kõndimine neis ilusates seelikutes on eredalt meeles, kas võis ehk siis olla seal mingi laat kuhu läksime? Igatahes mõtlesin, et kõik on ikka sama – ma õmblen omale kleidi ja kõnnin sellega läbi krahviaia, sest noh, te võtke teadmiseks, et vanus on ainult number. 😀

Kaitstud: Suvi

Reede, juuni 24th, 2022

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Imetlus

Pühapäev, juuni 19th, 2022

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Puhkust

Teisipäev, juuni 14th, 2022

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Elu

Laupäev, juuni 11th, 2022

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Üks tavaline õhtu

Kolmapäev, mai 25th, 2022

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: