Metsaka korstna lammutamine. Mrt lammutas ja Kmr võttis all kivid vastu. Mees avastas lammutades, et korstnapitsil oli veel ka kolmas pikipragu, nii et päris hull oli selle seis. Ega nad enam ammu majas tuld ei teinudki, ainult õhksoojuspumbad kütavad. Korstna lõhkumine oli sellegipoolest raske, sest isa on sihukese hullu kõva asja ehitanud üle 65 aasta tagasi, et metsik. Tehtud see töö siiski sai ühe päevaga.
Mrt peab uue korstnapitsi enne valmis tegema kui ehitajad katust vahetama hakkavad.
A mis ma siis tegin terve päev? Sõin ära peaaegu kõik marjad, mille koduaiast leidsin 😀 Vanad taluaia tikrid, mägitikrid, vaarikad… Nostalgia. Õunad hakkavad ka valmima ja neid on nii palju, et kasvavad kobarates nagu viinamarjad. No näiteks need pirnõunad sauna tagant:
Värava ehitamine on seal maal, et sai kraavi kinni lükata ja saame jälle autodega sisse-välja sõita. Väravaid postide külge siiski veel panna ei või, peab laskma betoonil vbla veel kümmekond päeva taheneda. Mulda või õieti savi jääb nii palju üle, et see tuleb ka veel ära vedada.
Mrt lammutas veranda otsaseinast viimased vanad lauad ja viis need jäätmejaama. Viiluots on nüüd tuuletõkke all, vaja veel kogu krempel seestpoolt soojustada.
Teises kodus läks nii, et korstnapitsi lammutada ei saanudki – see on küll kahelt poolt puhta lõhki, aga isa on teinud nii kõva korstna, et seda niisama koksides laiali ei lükka.
Mees tegi muuhulgas avastuse, et ei ole enam selles eas, kus võiks julgelt katuseid mööda käia. Sellepärast käis ta pealinnas julgestustrakse ostmas ja otsustas, et tõhusaks lammutamiseks peab ehitama katusele platvormi. Lihtsalt et see katus on nii kõrge, et pole mingi turvaline seal jõulisemaid liigutusi teha.
Ehitusjärg oli lapse majal muidu neljapäeval selline:
Seekord oli eriti raske peale puhkust ennast tööle vedada, aga kui juba arvutis istun, siis kukun hooga vehkima ja meenub, et mulle ju tegelikult meeldib mu töö, isegi väga. See jama siiski on, et teha on räigelt palju, silmad on õhtuks täiega väsinud ekraanide vahtimisest. No ja kuna ma pikad päevad arvutis istun, ei ole minust ehituste juures miskit abi. Eile õhtul sellegi poolest viskasin veits betooni, et Mrt ei peaks värava ehitusel üksinda nii palju vaevlema. Selleks ajaks oli tal muidugi kõige suurem nikerdamine tehtud ja väravapostid paigas.
Värava vundament on nüüd selline, et ta sees on armatuur ja vundament jookseb pikalt värava alt läbi. Kõik kama on pmst ühe betooni küljes ja tehtud on lisaks kraavid aia poole, kuhu ka betoonist vundament jookseb, et oleks takistatud sissepoole vajumine. Vundament on nii sügaval, et peaaegu külmumise piiril. See lahendus ehk aitab ära hoida väravate üles-alla liikumise maapinna muutuste mõjul. Või kui liiguvad, siis kogu krempel korraga vähemasti.
Järgmisel pildil on kõrgtehnoloogiline nivelliir nagu Mrt seda nimetas. See on nn ühendatud anumate süsteem, millega mees reguleeris väravapostide kõrgust.
Betoon peab paar päeva kuivama, siis saab kraavi kinni ajada ja väravad külge panna. Seni on mu auto aias lõksus, aga nagunii sõidame peamiselt Teslaga, sest soodne.
Mrt sõitis nüüd lapse juurde korstnapitsi lammutama. Ehitusfirma on juba kohal ja tegutseb, aga korsten jäeti nende tööst välja, sest noh, miks maksta mitu tonni töö eest, mille jõuaks ise ka ära teha. Mrt-l on korstna ladumisega kogemust piisavalt, teeb ise selle töö ära. Natuke kehv on ainult see, et tuleb tempot hoida, sest korstnapits peaks enne valmis saama kui ehitajad katust vahetama hakkavad. Panen siia paar pilti ka sealsest ehitusjärjest. Kui vaatad, et aknad jäävad auku, siis mkm, ei jää – need lähevad kõik viimaks vahetamisele ja pannakse joonele. Ehitab Pooleli OÜ ehk me endine ületeenaaber.
