Pühapäeval olime Ruthi juures, ma korjasin lapsele mustsõstraid ja Mrt võttis maha suure kuivanud puu, mis ähvardas jõe ääres ümber kukkuda. See puu oli nii jäme, et lugesin kokku aastarõngaid 50 kanti. Pilt on tehtud nii kaugelt, et suurust ei taju, aga see oli sama kõrge nagu teised puud seal reas.
Laste juurest sõitsime tagasi, auto käru peal üle 100 kilo kaaluv villapakk, mille mees laupäeval Espakist ostis. Mrt-l oli raskusi selle mitmest villapakist koosneva ploki käru peale udimisel, küll aga polnud raske tol päeval puhuval tuulel seda kärust minema lennutada. Oli puhas juhus ja õnn, et meil samal hetkel teine auto kohe sabas ei olnud.
Kusjuures, Mrt oli korra tahavaatepeeglist märganud, et villapakk justkui hüppas kärus, aga sellest järeldusi ei teinud. Väga õpetlik õnnelikult lõppenud lugu, enam mees koormat rihmadega kinnitamata ei jäta. Ta kujutas ette, et kui on nii raske pakk, mille jõuga kärusse suruma peab, et ei see siis kuhugi liigu, aga näed, võttis tuule alla nagu linnuke.
Eile algas mul tavapärane töönädal, mehel jätkub puhkus (loe: ehitamine). Suur osa päevast sadas vihma, aga kui katus pea kohal, siis sisetöid on ju lust teha. Mrt lammutas veranda otsaseinast ära koledad rohelised lauad ja ehitas trepi prototüübi.
Täitsa kõnnitav prototüüp. Päris trepil tulevad astmed sügavamad ja vbla ka madalama sammuga ja muidugi peab sellele ehitama käsipuud. Trepp on üsna kitsas, aga see ei häiri, peab lihtsalt peale passima, et ennast paksuks ei söö. Üleval peab palkidele vahe sisse lõikama, et saaks ka platvormile normaalse kõrgusega trepi teha ja mahuks pööningule minema ilma, et peaks vahepeal käpuli viskama.
Mrt läks nüüd kolledžisse tutvumisvestlusele uue direktoriga. Ega tal palju enam puhkust järel polegi, viimasel augustinädalal peab igatahes tööle minema. No ja siis läheb jälle mingi kräu lahti. Doktorantide suvekool võtab septembrikuust terve nädala ära ja nii ta läheb, lennates. Ehituse poolest on õnneks “missioonid komplitseeritud,” nagu me siin tavatseme ütelda. Üks katusenurk veel panna, kui plekid kätte saab, aga see on umbes tunnine töö. Vihmaveerennid on ka enamus panemata. Ja väravad ette monteerida, nendega ka nats ootame. Ehk et tegelt oleme jõudnud maja juures ära teha need asjad, mis suveks plaanis olid ja sisetöid saab edasi nikerdada ka külmemal aastaajal. Küll saab.
