Eelmine postitus lõppes sõnadega, et täna on ta juba ok, aga tegelt on alles nüüd see hommik, kus mees tunneb ennast üle hulga aja ok olevat. Mrt-l on mingi viirus, aga veel ei tea, mis see on. Kahtlustame, et hantaviirus, mille ta võis saada veranda põranda lammutamisest, aga selle proovi andis ta alles eile ja vastuse saamine võib võtta kuni nädal. Igatahes on mees vaevelnud sel nädalal palavikus, vappekülmade ja kuumahoogude ja peavalu käes.
Vereproove on Mrt andnud kolmes erinevas haiglas paaril päeval. Kõigepealt perearstikeskuses, kes saatis ta siis edasi Merimetsa ja eile käisime Tallinnas Synlabis, kus mees andis lisaks entsefaliidi, mononukleoosi ja hantaviiruse proovid. Mononukleoosi vastused on käes, selle on ta vbla juba lapsena läbi põdenud, teisi tulemusi alles ootab. Jabur on see, et juba üleeile oleks pidanud need proovid Merimetsas tehtama, aga seal võeti ainult sellised proovid, mis näitasid, mille kõik see viirus pekki on keeranud ja diagnoositi “mingi viirus.” Mrt-l on väga kehvad neeru- ja maksanäinud, lisaks ka vere hüübivuse näit on tuksis. Ruth ütles, et maksanäit on nagu joodikul, aga Mrt on karsklane ju.
Kui see ongi hantaviirus, siis ravi sellele ei ole, tuleb lihtsalt jälgida, kuidas organism sellega ise toime tuleb ja kui neerud ei tule toime, siis on dialüüsid ja värgid. Aga praegu on lootus, et näidud juba lähevad tasapisi paremaks. Täna öösel üle hulga aja mees ei higistanud hullupööra ega värisenud ka külma käes ja hommikune peavalu oli mõõdukas. Ja kui ongi hantaviirus, siis selle vastu saab ta ka immuunsuse ja edaspidised vanas majas tolmutamised ei ole enam ohtlikud.
Ehitamised on meil, niisiis, arusaadavalt pausile pandud. Me katuse pärast ei muretse, sest see pool, mis vihma läbi lasi, on juba uue pleki all ja teisel poolel on küll vana, aga mittelekkiv katus. Kõige selle kompoti tipus on ajutiselt vana harjaplekk.
Mrt-l on puhkust ainult mõni päev veel, järgmisel neljapäeval peab ta juba tööle minema. Tal on tegelt veel hunnik puhkusepäevi ka välja võtmata, aga kuna kool hakkab peale, ei paista sellist nädalat, kus ennast vabaks võtta saaks. Küsisin mehelt, kas ta nüüd palkab ehitajad katusetöid lõpetama, aga seda ta ikkagi ei ole nõus tegema. Sest kiiret ei ole. Ehk jõuab sügise nädalavahetustel need tööd ära teha ja kui mitte, siis jääb pool katust järgmiseks suveks. Suveks jätmisega on see jama, et siis peaks õuele ehitama ajutise katusealuse, kus üle talve katuseplekke hoida.
No ja siis ma küsisin ükspäev mehelt veel seda, et kas ta tunneb, et on üle pingutanud ja kas ta tundis katust tehes vahel vastumeelsust, et peab nii palju rassima. Mkm. Ta siiski naudib ehitamist ka siis, kui tööd on palju, ainult mõnel üksikul hetkel, kui on miskeid vastikuid nurki vaja teha, ei ole ehitamine nii mõnus, kui võiks.
See on ikka überhea, et Mrt arvukatest hobidest on just ehitamine sõelale jäänud ja et sellest ta ei tüdine. Küll saab.