Ausalt öeldes ei oleks üldse tahtnud Saaremaale sõita, sest üle mere pääsemine on eriliselt problemaatiline peale seda, kui Tõll sadamakaid rammis. Minnes autole piletit bronnida ei saanud, aga kuna meil on puhkus, siis mõtlesime, et mis see väike passimine meile ikka teeb. Ooteaeg oli esmaspäeva pealelõunal kaks tundi, kolm suure praami täit läks enne ära kui viimaks pardale saime. Tagasi tulles õnnestus isegi pilet ette osta, aga alles kolmapäeva õhtuks üsna hilisele reisile. Tagasiteel sadamasse sõites jõudsime õnneks enne kohale kui sissetulevad praamid autosid maha laskma hakkasid, muidu oleksime vist üldse maha jäänud. Autode saba oli maanteel meeletult pikk ja enamus juhte on nii jobud, et seisavad keset teed. Kui järjekord oleks teepeenral, poleks probleemi neist mööda sõita ka siis, kui autoderivi vastu tuleks, aga keegi seal seismist ei reguleeri ja ootajad parema meelega ei laseks kedagi endast mööda. Üks vanamees pidas vajalikuks meile oma kehakeelega isegi pahameelt avaldada, et suvatsesime oma ettebronnitud reisi kasutama suunduda järjekorrast mööda sõites.
Suvilasse sõidu üks eesmärk oli puhastada katused, aga mees tahtis ka oma uue akutrimmeriga lõbutseda. Niita seal midagi ei olnud, sest paar nädalat tagasi alles käisime ja muru polnud kuivaga üldse kasvanud. Suurema osa ajast mina lihtsalt päevitasin, lugesin ja vahtisin terrassil kõõludes metsa. Null sääske ja parmu. Hommikul, kui mees jooksmas oli, nägin õue peal pikutades üht kena kitsekest me õunapuude alt läbi kepsutamas.
Nats olime turistid ka.
Ma vist ei tahagi üldse enam suvel Saaremaale minna, sest meeletud turistide hordid on liikvel ja väga keeruline on üle mere pääseda. Suvemajas oli siiski ütlemata mõnus olla, täielik vaikus ja rahu. Me naabritele ainult lehvitame, ei ole sakslastega juba mitu aastat suhelnud. Meile väga hästi sobib olla suvilas selline ignorant, sest tohutult väsitavaks läks kõik külaelu muidu. Arvaku meist, mida tahavad, meile on olulisem oma üksinduse nautimise koht tagasi võtta. Ma üldse olen selline tüüp, kes ei kannata mingit sunnitud suhtlemist pelgalt sellepärast, et nii on viisakas. Nüüd, kus neil on müügilett oma õuele ehitatud, ei ole enam juhtunud ka seda, et sinepituristid meie õue peale valguvad. Muidu üldiselt nende pleiss näeb välja nagu mustlaslaager.
Meri on meie juures nii külm, et isegi jalgupidi sees olles tuleb tunne, et kohe saan külmakrambi. Mees käis siiski iga päev korra ka ujumas.
