Möödunud esmaspäeval saabusid aiapostid ja väravad. Kohe, kui ilm vähegi lubas (aga eriti ei lubanud), hakkasime uut aeda ehitama. Aiapostidele auke kaevates selgus, et need täituvad hetkega veega. Kui augud ka tühjaks pumbata, on vesi pmst kohe tagasi, augu põhjast on näha, kuidas see sisse jookseb nagu kuskilt veesoonest salvkaevu. Nädala esimesel poolel olid suured vihmad ja mitte ainult see polnud põhjuseks, vaid asjaolu, et meie tänavale on värskelt ehitatud sadevete äravoolusüsteemid ja Aia tänav ka kenasti asfalteeritud. Süsteemid on tehtud sellised, et üles Metsa tänava ristmikule, kuhu tuleb ka ülevaltpoolt Koidula mäe otsast vihmavesi alla nagu noor jõgi, ei ole ehitatud ainsatki kaevu, kuhu vett suunata. Vesi tuleb nüüd pahinal üle Metsa tänava ja diagonaalis üle Aia tänava otsa sirgelt meie aeda, sest lisaks on Aia tänavale asfalt pandud kaldega meie poole. Ehk et taheti parimat, ehitati seda värki, et elanike aiad saaksid kuivemaks, aga meie jaoks on tulemus vastupidine.
Filmisin noort jõge siis, kui suurem vihm oli lõppenud:
Vaatasin, kuidas mees aiapostidele aukude tegemise käes vaevleb ja otsustasin linnavalitsusse kirjutada. Kiri oli sisuliselt abipalve ja selle tulemusena visiteeris linnavalitsuse asjapulk meid juba järgmisel hommikul. Sel päeval käis meil lausa neli delegatsiooni ja järgmisel päeval veel mõni. Taristuspetsialisti esimesed sõnad olid midagi sellist, et “krt, nad teevad sellist s*tta…” See käis siis ehitajate kohta ja selge on see, et kõik parandus, mis me tänaval nüüd ette võetakse, peab minema garantii alla. Lisaks valele teekaldele ja olulise äravoolukoha puudumisele avastas ametnik, et me aianurka roosiheki äärde ehitatud kaevu teleskoop oli surutud sedasi maasse, et selle toru kattis täielikult kinni Metsa tänava vihmaveetorustiku ja vesi, mis meie aknaaluse kaevu kaudu pidi ära voolama, ei saanud kuhugi minna. Kõige selle lolluse tulemusena uputab Metsa tänaval nii, et suure vihmaga on siin päriselt nagu suur jõgi.
Ühelt maikuiselt pildilt saab me kaunist jõge vaadelda:
Esimese asjana tehti seda, et see nn teleskoop kisti maast üles, saeti sellel suur jupp vahelt ära ja pandi siis tagasi nii, et sadeveetorustikud said uuesti ühenduse. Lisaks käis üks ehitusfirma mees koos linna taristuspetsialistiga me maja juures mõtlemas, kuidas ülevaltpoolt tänavatelt meile voolav jõgi kraavi suunata. Selleks nad ilmselt ehitavad teepeenrale väikese äärise, mille aia poolt ära täidavad. Väike kõrgendus jääb ka meie sissesõidu kohale, aga see on paratamatu, sest muidu jookseks vesi väravast sisse. Me oleme kõigega nõus, peaasi, et autoga üle saab ja meil enam ei uputaks.
Hullu uputuse kiuste (ja mitte ainult), said aiapostid siiski betooni valatud. Mees lendas ehituspoodi ja leiutas käsipumba, millega postiaugust vett välja pumbata.
See pidi olema minu töö, aga ma kahjuks ei jaksanud selle riistapuuga eriti midagi teha või õieti olin nii ebaefektiivne, et vesi jooksis sama kiirusega tagasi kui selle välja sain. Tegin siis nii, et võtsin vana võimlemismati põlvede alla ja käpuli olles ja vahepeal peaaegu kõhuli kühveldasin postiaukudest väikese mõõdutopsikuga ämbrite viisi vett välja. Seda pidi tegema vahetult enne, kui auku läks kuivbetoon ja valmisbetoon, sest uus vesi jooksis kogu aeg peale. Nii ma siis vehkisin seal käpuli, väiksematest aukudest võtsin nii välja kaks-kolm ämbritäit vett. Mehel polnud aega mu peenikest tegevust pildistada ega ammugi mitte filmida, sellepärast on mul sest ponnistusest ainult tööriistapilt.
Suhtekalt öökima ajav oli see töö, sest vesi haises nagu kaevaks ma kuskil sigala taga lägaaugus. Kuna puhas vihmavesi ei haise, siis kahtlustan, et linna kanalisatsioon lekib.
Liigvesi polnud sel päeval ainus probleem. Mees oli neti kaudu bronninud ainsa segumasina, mis sel päeval siin linnas saada oli ja see kuramus töötas aint mingi kümme minutit. Mrt viis masina Ramirenti tagasi ja läks igaks juhuks ka Cramosse vaatama, et äkki sealt on ikka ka midagi saada. Õnneks oligi, kuigi internetis näitas, et vaba segumasinat pole. Kõige selle jama peale kulutasime mõttetult palju aega.
Kata kingitud jõhvikamahlast tehtud morss oli heaks kosutuseks. Ma sain õlani postiaukudesse kaevudes ühtlasi ka mudaravi, kuigi vahepeal tekkis kahtlus, et siit võib saada hoopis coli bakteri.
Mees tellis aiale puidu ära ja seda peame ootama umbes poolteist nädalat. Mul on puhkus läbi, mehel järgmine nädal veel mõni vaba päev on, aga pigem siiski oleme mõlemad juba töölainel. Et kogu loost ei jääks aint s*tamaitset, siis vaadatagu me aia viinamarju, mis esimest aastat kannavad:
Olen aina imestanud, et siin aias kõik taimed nii hoogsalt kasvavad. Kas võib selle põhjus olla igapäevane väetis linnakanalisatsioonist?