Archive for the ‘Vanad lugud’ Category

Hooaeg lõppes kompotiga

Neljapäev, mai 5th, 2022

Pean alustama seda postitust meenutusega lapsepõlvest. Mul oli hull klaverikiiks, mis seisnes selles, et kus iganes ma klaverit nägin, oli kohe vaja seda klimberdada. See kiiks ei ole mul tegelt isegi üle läinud, suur nõrkus on mul igast erinevate klaverite vastu siiani. Igatahes, õudselt väga tahtsin minna muusikakooli või vähemalt Maseri juurde klaverit õppima, kus mu sõpski käis, aga vanematel ei olnud selliseks koolituseks raha. Kui olime 12-aastased, siis õnnestus emal oma töö juurest kaubalaost osta allahinnatud klaver, mis oli koormast maha kukkunud ja nats laiali lagunenud (kahtlustan, et see siiski “lagundati” sobivaks, et saaks ta ära osta). Selle peal siis õega klimberdasime nii, et kell oli klaveri peal ja võtsime aega, kui palju kumbki järjest võib klaverit hõivata. Sõpsi juures käisin klaveritundides, mul oli isegi päevik ja puha, nagu päris. Samal ajal käisin sõpsiga klaveritundides kaasas, kus Maser mitmel korral küsis, miks ma ometi ise seal õppima ei hakka. Ei mäleta, mida vastasin, kindlasti häbenesin ütelda, et vanemad ei saa selle eest maksta (mul tänagi veel on tunne, et vaesust peaks häbenema). Aga vot. Kuhu ma tahtsin jõuda oli see, et igal kevadel, kui sõpsil klaveritunnid lõppesid, korraldas Maser õpilastele aiapeo. Millegipärast on sealsetest söökidest just eredalt meelde jäänud, et pakuti kompotti vahukoorega. Ja need aiapeod olid ka ühed sellised üritused, millest oleksin tahtnud osa saada.

Niisiis – kompott vahukoorega:

Mehel oli täna viimane klaveritund. Vaatasin, et lausa 19 korda on R viitsinud meie juures käia ja seda karukäppa õpetada. Täna siis oli hooaja lõpukontsert (kahe palaga, höhö) ja selle puhul me serveerisime kompotti vahukoorega ja vahuveini.

Esimene naerupahvak saabus muidugi siis, kui mees klaveriõpetajale ust avama läks, endal sinine pintsak seljas. Igast koolide lõpetamised käivad ju pidulikud, kuidas muidu saakski.

Teine suurem naerupahvak saabus siis, kui klaveriõpetaja ulatas mehele tunnistuse ja ilusas potikeses sukulendi.

Õnnelik klaverikunstnik

Sukulenti ma ei pildistanud, aga see on väga armas ja sobitub meie klaveri peale ideaalselt.

Peale põgusat kahepalalist kontserti ja mehe edenemise analüüsimist istusime elutoas, maiustasime kompotiga ja jõime roosat vahuveini. Laterdasime ja naersime. No niivõrd tore ikka, et R viitsis sügisest kevadeni me juures käia ja mehele klaverimängu algtõdesid õpetada. Ma poleks ausalt öeldes uskunudki, et igasuguseid kohmakaid vendi on võimalik mängima panna, hahaa.

See asi on nüüd ka siis tehtud.

Mul endal on olnud ärev nädal, sest alustasin uues kohas töötamist. Ööl enne esimest tööpäeva magasin nii halvasti, et peaaegu ei maganudki. Aga pabistada ei olnud tegelikult vaja, sest uued kolleegid on väga toetavad ja töö tundub ka selline, mis võiks mu silma üle hulga aja jälle särama panna. Raske on, jaa, muidugi on. Aga loominguline ja põnev. Sihuke tunne oli esimesel tööpäeval nagu oleksin jälle ülikooli astunud, lihtsalt meeletus koguses õppimist. Aga mis kõige tähtsam – mu töö on tähenduslik ja kuna sõda on meile nii lähedal, siis on mu motiveeritus ka üle keskmise kõrge.

Oma tööst ma tegelikult üldse rääkida ei saa ega või. Ma pole mitte kunagi varem töötanud nii rangete turvareeglitega organisatsioonis ja igal sammul mõtlen, mida tohin surkida ja mida mitte. Ma nii väga loodan, et mulle hakkab seal meeldima ja samas tajun, et tööd on seal kõvasti rohkem, kui mu koormus 0,5 ette näeb. Ma pole mitte kunagi varem haridustehnoloogina töötanud, aga haridus peaks mul selleks nagu ülikoolist siiski olemas olema. Antagu ainult tarkust selle kõigega hakkama saada!

Oma uue töökoha tõttu ööbin nüüd öö või paar nädalas ka teises kodus, kus pean vahepeal võitlema sellise tiigriga:

Sofi on majas boss, aga mind tunnistab õnneks pereliikmena (võõraste peale susiseb mis hirmus)

Võrdluseks Mardi pere nuntsberg:

Kõige ägedama mustriga kass, keda eales näinud olen

Tore on teiste kasse ja lapsi nunnutamas käia, ise ei viitsi enam kellegi eest hoolitseda.

Mis siis veel? Peaks nagu kevad olema, aga õiget sooja ikka veel pole. Vähemalt toas akna peal redised valmivad:

Väga hea maitsega redised, on mahlased ja pole kibedad
Meil Haapsalus õitsevad sellised puud, kirsid äkki või?

Homme on mul kolledžis ühe grupiga loeng ja teisega eksam. Täna terve päev nendeks valmistusin ja ise mõtlesin, et nüüd siis ongi mul pmst kokku täiskoormus ja kestev vehkimine. Kas ma sellest mitte ei unistanud just äsja? Aga just siis, kui olin oma uue töökoha konkursi võitnud ja lubanud sinna tööle minna, sain kolledžist pakkumise koormuse suurendamiseks. Miks igast sellised asjad alati valel ajal tulevad? Kuna teine arvutiõpetaja loobus, sain endale kõik grupid, kellel seda ainet vaja on. Kui ülikooli pakkumine oleks tulnud kuu või paar varem, ei oleks ma enam kuhugi mujale kandideerinudki. Siiski on mul hea meel, et kandideerisin ja kindla töökoha sain, sest pinsini ainult võlaõiguslike lepingutega töötamine ei tundu turvaline, pole mingeid sotsiaalseid garantiisid. Igatahes on nüüdseks lõppenud mu hommikune rutiin, mis nägi ette kohvi kõrvale töökuulutuste lugemise.

Kõige parem on ikkagi see, et mul ei ole enam niisugust elust väljavisatu tunnet nagu juba terve aasta see mind kummitanud on. Mulle üldse ei sobi niisama vedelemine ja mehe kulul elamine. Need mõned kursused ülikoolis, millega olen sel õppeaastal raha teeninud, ei ole olnud mu vormis hoidmiseks piisavad. Päriselt tundsin, et hakkan vaimselt alla käima, mis sellest, et kohati on olnud vaja isegi üksjagu pingutada. Nüüd siis, kui kõik oma kolm väikest töökohta kokku rehkendan, saan ilmselt täiskoormuse kätte. Täna ma olen rahul sellega.

Kaitstud: Vabariigi koristus

Reede, august 20th, 2021

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Tähekesed meie elus

Reede, veebruar 12th, 2021

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Kestame

Reede, detsember 18th, 2020

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: E-riigi kiituseks

Reede, november 6th, 2020

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Mineviku ripsakad

Pühapäev, september 6th, 2020

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Uus lagi

Reede, juuli 17th, 2020

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Elu on

Laupäev, september 28th, 2019

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Kolisime kööki

Neljapäev, mai 2nd, 2019

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Mälestused

Reede, aprill 26th, 2019

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: