Kasutasime oma aega kassikarjas efektiivselt, lisaks köögi lammutamisele tühjendasime oma kappe ja tuba, kus Raplas olles elame. Oleme kolm aastat Haapsalus ära olnud ja jupi kaupa endale vajalikke asju sinna vedanud. Aga kõik kümnete aastatega kogunenud asjad ei ole enam vajalikud või võiksid olla vajalikud kellelegi teisele. Näiteks on mõttetu oodata, et ühel päeval mulle ikkagi hakkavad jälle selga mahtuma nr 36 ja 38 riided, kui olen seda oodanud juba nii umbes 15-20 aastat.
Imestan isegi, et raatsisin päris mitmed enda õmmeldud kostüümid-kleidid ära annetada. Osad jätsin küll kappi alles, sest kenad kontorikleidid ja kostüümid mahuvad selga Kmr-i daamile ja ta võib neid sealt võtta. Olen palju õmmelnud Burda lõigete järgi ja täitsa imestasin, kui kvaliteetselt ma kunagi viitsisin õmblustööd teha. Ei enam. Alles jätsin ka mõlemad pruutkleidid ja kuigi võib jääda mulje, et kogun neid, siis loodan siiski, et kolmandat ei tule, hahaa. Täie julmusega saatsime prügimäele mitu suurt prügikotitäit voodiriideid ja rätikuid, oma toa pesuriiuli tegime täiesti tühjaks. Need olid voodiriided me laste kasvamise ajast, mida aeg-ajalt keegi vbla isegi kasutas, aga no vanad, nii vanad, osad ehk 20-30 aastat isegi. Ja lapsed on ju ometigi ammu kõik oma elu peal.
Voodiriideid ära visates meenus, et meil olid vanasti kodus kasutusel Rootsi tädide ja isegi Kanada tädi (nende motelli) vanad voodiriided, kardinad, rätikud. Mõni ilus kollane padjapüür oli nüüdki veel me pesuriiulis alles, peamiselt kasutamata, sest ei sobinud me patjadele. Kujutan ette, kui hea meel neil oli oma vanadest asjadest lahti saada nii, et ei pidanud neid prügikasti viskama, vaid saatsid Eestisse oma vaesele õele. Õnneks on tänapäeval olemas Uuskasutuskeskus, mis lahkesti kõik terved ja puhtad riided vastu võtab ja sinna viisime mega hunniku riideid. Paljud rõivad, mille ära annetasime, olid sellised, mida isegi suure rõõmuga kaltsukatest leiaksin. Kui need mulle selga mahuksid, eks ole.
Leidsin igasugu selliseid asju, mille olemasolust mul enam aimugi polnud.
No ja siis igasugust nostalgiat…
Vahepeal tõmbas Sofi pidurit, sai vist aru, et mutil on toss täiega väljas. Istusin ainult korraks voodile, et jalga puhata ja hetkega sättis ta ennast mu sülle nurruma. Ega siis ei raatsi ju ennast enam liigutada. Teate ju küll seda “ma ei saa midagi teha, mul on kass süles.” 😀
Täiesti kohutav pesuriiuli tühjendus. See hunnik, mis pildil, läks sirgelt prügimäele ja rohkemgi veel. Oma vana suure sinise vaiba, mille kunagi elutuppa ostsime, viskasime ka minema.
Ühtekokku viskasin ära rohkem kui kümme kotti, nii läpakakotte kui käekotte ja teatrikotte, rannas käimise kotte ja reisikotte. Osad viisime taaskasutusse, sest olid ilusad ja isegi moodsad, aga ma ei kasuta neid enam. No ja siis pruutkleidid, neid ma ka enam ei kasuta, aga vaat jätsin alles kui reliikviad või midagi. Valget kandes hoidsin vägisi nuttu tagasi, nii et pisarad hakkasid välja voolama ninast. Selle kanga saatis mulle välismaatädi ja valmis õmbles ta endine matkakaaslane Järvakandi ateljees. Selle varrukad tulid kohe liiga lühikesed ja kaeluse pits oli kare ehk et see ei sobinud mulle algusest peale nagu see abielugi. Väljastpoolt paistis kõik väga ilus. Sinise õmblesin endale ise suure rõõmuga ja abiellusin ka suure rõõmuga – no pressure, just fun 😀
Kolm suurt kotitäit riideid viisime Õnnepalee taha Uuskasutuskeskusesse.
Mitu inimest on kommenteerinud, et eks ole ju vabastav ja kerge tunne, kui oled saanud hunniku vana kraami ära visata. Mul polnud mingit tunnet. Aga on küll nüüd mõnusam oma toas, mida lapsed kasutavad pesukuivatustoana suure pesuresti tõttu, mille Mrt kunagi ammu ehitas, ööbida. Põrand pestud ja tolmud pühitud, ikka nagu väheke kultuursem. Kusjuures tühjendada saab seal veelgi, sest kummutisahtliteni ma ei jõudnudki.
Sofi üks lemmikkoht on kuivatusresti all, eriti kui oled sinna äsja voodiriided kuivama riputanud.
Ja lõpetuseks veel paar lammutuspilti. Mrt teadis, et kunagi oli jaamaka majas toimiv keldrituulutus, mis läks otse korstnasse. Esiteks läks see otse suitsulõõri, mis pole õige ja teiseks oli see mingit sodi täis pudenenud. Mrt avastas lammutades, et muuhulgas tuli ventilatsioonikanal suitsulõõri ka me vanast peldikust, mida pole siin majas ka enam kümneid aastaid. Mees rookis keldrituulutuse puhtaks ja kui ehitamiseks läheb, siis saavad selle suunata õigesse korstnalõõri.
Ja vaade keldrist:
Lammutused on tehtud, sel nädalal algab ehitamine.