Mrt oli laupäeval jälle lapsel abiks kööki ehitamas. Mind üllatas, et nad lakke panid kaks kihti kipsi kusjuures mees ütles, et meil ülemise korruse duširuum on ju ka samamoodi tehtud. Mõni mees pidavat oma maja nii ehitama, et topelt kipsikiht on nii lagedes kui seintes. Kmr-il sai köögi seintele puitkiudplaat ja kips sinna peale, pole rohkem vaja. Lae peale läks ka vill, mis töötab helitõkkena ja peaks tegema ka seda, et köögis rääkides ruum ei kõmiseks.
Köök tundub avar ja valge, aga tegelt on hullult pisike ja kui veel mööbel ka sisse tuua siis veel eriti pisike. Vanasti oli ju seal maja otsaseinas ka sahver, mille Mrt ühe esimese asjana maha lammutas, kui sisse kolis ja vett majja pani. Arusaamatu, kuhu seal veel mahtusid suured linad ja värgid kuivama, kui ema need talveõhtul õuest tuppa tõi. Pooleldi jäätunud linade vahel oli lapsena tore luurata, õuest toodud puhta pesu lõhn on siiani üks mu lemmiklõhnu.
Ilmad on olnud vihmased kuni tänaseni, Mrt on vahepeal ka Haapsalu kodu pööningut edasi ehitanud. Neli sarikat on veel puudu.
Ma olen vihmade vahepeal aiaäärt puhastanud, püsikuid ja roose osaliselt maha lõiganud ja rohinud. Kõige hullem on olnud igal pool vohav kassitapp, mille enam-vähem siiski suutsin võrkaia seest välja rebida. Tegin seda kolmel päeval, kõige korraga tegemist ei kannatanuks mu sõrmed välja. Vana aed läheb metalli kokkuostu ja läbinisti rohelisena nad vast ei tahaks seda seal vastu võtta. Tänavune suvi on jube imelik, kasvavad sellised taimed, mis varem pole nii väga kasvanud ja ei kasva ega õitse eriti need, mis tavaliselt siin aias ruulivad. Liiliasikud (siuksed punased mardikad, mitte sarvedega sikud) sõid ära mu liiliad ja mingid väikesed rohelised ussid maiustavad osade roosidega nii, et okstest on ainult rootsud järel.
Alustasin aia puhastamist suure värava kõrvalt, kust ühe suure roosipõõsa pidin tervenisti maha lõikama. Osaliselt kärpisin ka Hansat ja Flammentanzi, et need uuele väravale liiga selga ei tuleks. Muidu siin olid roosipõõsad kuni väravapostini välja.
Suurest sügisastrist jätsin ikkagi pool järele, ehk annab selle kõrvale siiski ehitada. Floksid jäid sel päeval veel püsti, tõin ainult õied tuppa, aga täna tegime ka nendega üks-null.
Need floksijuurikad on mul Rapla kodust toodud, heasti kasvavad siin.
Mrt on täna pool päeva maratoni numbreid trükkinud ja kiletanud, aga jõudis ka vana aia maha võtta. Algul tundus, et läheb ludinal, sest tänavapoolsed postid olid lihtsalt maasse kaevatud, polnud betooni sees ega midagi. Jamaks läks tagumise aiaga, sest seal olid postide alla keevitatud rauast ristid, mis siis ilmselt pidid poste paremini paigal hoidma. Need olid ka jube sügaval ja lisaks oli sinna raskuseks suuri kive peale pandud. Mees tõmbas päris hullusti selja ära, ei ole ikka mingi lihtne selline füüsiline töö vanainimestel.
Tagaaia postiaugud jooksid kohe vett täis, kui mees sealt mulla ja kivid välja võttis.
Meil on siin nüüd suur lagedus ja avarus. Võtsin veel tagaaia äärest ka ühe kibuvitsa maha ja igasuguseid muid isendeid, et need ehitamisele ette ei jääks. Isegi õunad, mida jupp aega olen aja äärde kuhjanud, vedasin kompostikasti ja lisaks kärutasin aianurgast minema enamuse kive, mis olid sinna müüriks laotud.
Aeda pole, aga kohe läks nagu vaatepilt palju ilusamaks. Vana kõver võrkaed kõverate postide ja viltuse väravaga oli kole mis kole. Homme tulevad aiapostid ja väravad, siis mees hakkab leiutama, mismoodi need paika saaks.
Toss on täiega väljas. Oli imeline päikeseline päev suurte vihmade vahele, sain jälle heasti päevitust (mitte et mul seda näkku vaja oleks, küpsetas mind jälle vanemaks). Kui päeval tööd tehes veel unistasin, et õhtul läheme ujuma ja ratastega sõitma, siis tutkit me lähme, no ei jaksa ennast üldse enam uksest välja vedada. Hommikul enne tööd jõudsime vähemalt oma suure kõnniringi ära teha. Väga pikk päev on olnud.
