Kuna Mrt on jubedasti hõivatud lisaks palgatööle õppuste ja võistlustega, on meil igasugused kodused tööd olnud vahepeal pausil. Möödunud laupäeval olin jälle üksi kodus ja vehkisin aiatöid teha. Hakkasin algul uue plangu äärest mulda ära kaevama, et lippide alla paekiviplaate libistada, aga sain tehtud ainult ühe postivahe. Seal on kive, mis mu jaoks veits liiga rasked, mistap jätsin selle töö pooleli. Olin eelmine päev Juhani puukoolist lillesibulaid toonud ja suurema kaevamise asemel laiendasin hoopis terrassi ääres peenart, et sinna mahuks ka nats nartsisse ja krookust. Pühapäeva hommikul tõin veel Bauhofist krookusesibulaid juurde, sest värava voolukaabli kinni aetud kraav tundus lillesibulate istutamiseks ahvatlev.
Lihtsalt hull, kui hästi see asi lõhnab:
Ühe suure kaevamise, niisiis, laupäeval ikkagi tegin – labidasügavuse kraavi väravaautomaatika kaabli peitmiseks.
Ühtekokku sebisin seekord mulda 65 krookusesibulat ja kolm erinevat sorti nartsisse. Uued tulbisibulad alles ootavad oma järge, nende istutamiseks on ilm veel liiga soe. Jääb ainult loota, et liigvesi jälle mu lillesibulaid ära ei hävita.
Samal ajal oli linnas Vintage Weekend ja suured rahvamassid igal pool. Varahommikusel kõnnil leidsin raha, mis ilmselt oli kellegi žigulli või zapaka kojamehe vahelt lendu läinud.
Tahtsin ka vanatehnika näitust vaadata ja tegin seetõttu pealelõunal ühe treti surnuaeda riisuma promenaadi ja näituseplatsi kaudu. Kuna ma olen iga päev vintage ehk fossiil, siis sulandusin täitsa hästi massi.
Pühapäeval võttis mees ette väravate lõpetamise ja ma võõpasin üle me kolm aastat tagasi ehitatud kuuri. Kuuri tuulekastideni ma ei ulatunud, nendega peab veel midagi välja mõtlema, aga kõik muud seinad ja postid said värskenduse. Kõva 8-tunnine tööpäev praktiliselt ilma pausideta ja ainult üks vesivill peopesas 😀
Mees ja tema värav (mehel toss väljas vist):
Tagasein on laiguline, sest alles kuivas, kui pildistasin:
Aiast jäi ainult üks nurk veel tegemata, ma sealt pääsesin otse naabri aeda kuuri värvima:
Vahepeal käis meil külaline, üks Mrt firma klient, kellel mees oli lubanud miskit asja seadistada. Kuna teadsin, et ta tuleb, siis kommenteerisin hommikul, et õnneks on meil kohvimasin katki ja mul pole põhjust oma töid katkestada 😀 Värvisingi siis südamerahus edasi, olin parajasti kuuri taga ja läbi seina suhtlesin. Mrt näitas ikkagi külalisele ka maja ja ma korraks käisin isegi toast läbi, et janu kustutada ja võtsin vastu komplimendi ilusa kodu aadressil. Ah, noh, ma ei tea, meil on ikka veel siin kõik nii pooleli, et jube kohe. Kohati ikka väga jube, eriti katus ja fassaad. Küll ükskord saab.