Archive for oktoober, 2014

Sööki maratoonarile

Reede, oktoober 3rd, 2014

Mu mees jookseb homme oma järjekordset maratoni. Tavaliselt korraldavad maratonijooksjad omale eelmisel õhtul pitsa- ja pastapidusid või niisama hullu süsivesikute õgimist, sest üldine arvamus on selline, et siis jätkub kütust pikemaks. Mu mees on nagu minagi alates jaanipäevast lowcarb dieedil ja juba mitmel maratonil ka kogenud, kuidas peaaegu täielikult süsikateta elades on energiat rohkem kui iial varem. Muidu ikka kippus tal vanasti kuskil peale 30-ndat kilomeetrit sein ette tulema, aga rasvaküttel nagu ta keha nüüd enamasti on, sellist asja ei ole juhtunud. Tegelikult on ta isegi oma energiahulgast üllatunud olnud viimastel maratonidel.

Nojah. Ja kuigi mu mees on vahel söönud ka tavalist kooki ja muud süsikarohket, on ta söömine enamalt jaolt ikkagi lowcarb. Et ta korralikult enne maratoni toidetud saaks, tegin sealihamöginat ohtra sibula ja küüslauguga, natukese porgandiga, vahukoorekastmes.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Retseptivaba omatoode. Jäin pildistamisega peaaegu hiljaks, suurem osa juba nahka pistetud. Seda asja me sõime võis praetud lillkapsaga ja väga mõnus oli lillkapsas kastme sisse sodiks vajutada ja sedamoodi süüa.

Maratonijooksjad võtavad enne maratoni tavaliselt ka torti või kooki, ma küpsetasin Matkärlekist ühe mõnusa magustoidu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Leidsin külmkapist isegi ühe karbitäie põldmarju, kusjuures ei mäleta, et neid sel suvel korjanud oleksin, ju on tunamullused. Valasin marjad jäätunult vormi põhja ja selle peale laotus purukoogitaigna moodi asi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Küpses see mul 180 kraadi juures 20 minutit (retseptis oli 175 kraadi).

Nüüd tuleb retsept.

Purukook:

1 dl mandlijahu
5 spl kookosjahu
1 spl psülliumit
2 spl pähkleid (me panime segamini metsapähklit, mandleid ja india pähkleid)
1 tl vanillipulbrit
1/3 tl kardemoni (retseptis on 1 krm, aga ma ei tea seda lühendit rootsi keeles)
1 tl küpsetuspulbrit
100 g sulavõid
2,5 spl erütritooli (retseptis oli 1/2 tl mett)
250 g külmutatud marju

Sega kõik kuivained omavahel, peeneks hakitud pähklid ka. Sulata või ja sega sinna sisse magustaja (erütritool või mesi või mis iganes). Sega või kuivainete hulka nii parajasti, et jääb purutainas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Lõigata seda ei saa, tõstsime lusikaga taldrikusse ja kühveldasime vahukoore peale. Täiega hea tuli, no kohe nii njämm et… Eriti mõnusad on taigna sees pähklid ja kuna me erütritooliga ei koonerdanud, polnud marjade hapusust üldse tunda, tuli väga mõnus magus kook. Hea rammus kütus maratoonarile ja dieedipidur tema naisele, höhö.

Hoidke siis homme Mrt-le pöialt, et ta rajal hästi vastu peaks. Ma natuke muretsen, sest ta on siin kahe maratoni vahel säästnud oma põlve ja seetõttu on treeninud üsna vähe. Aga ehk ikka veereb vana rasva peal kuidagimoodi 🙂

EDIT: Unustasin öelda, et kardemoni võib asendada 1 tl kaneeliga.

Ükspäev tegin kukleid

Neljapäev, oktoober 2nd, 2014

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Tark oleks olnud teha neid kukleid täpselt retsepti järgi, aga meil ei olnud kodus pofiberit. Ausalt üteldes ma isegi ei teadnud, kuidas see kartulikiud välja võiks näha, sellepärast katsetasin nii, et asendasin retseptis pofiberi psülliumiga. Väga hästi töötas see variant, kuklid isegi kerkisid ja puha.

Kuna oleksin tahtnud, et konsistent on väheke kiulisem, tellisime LCHF-poest pofiberit ja eile katsetasin uuesti sama retsepti õigete koostisosadega. Kuna panin kogemata (või meelega?) liiga palju hapukoort, jäi tainas vedel ja uhasin suvalt mandlijahu ja nats kartulikiudu juurde. Tuksi läks mul see küpsetamine, sain hea hunniku tainast, aga kuklid ei kerkinud, siuksed täitsa plönnid jäid. Aga maitsvad ikkagi. Mulle meeldib neid nii süüa, et määrin paksu kihi võid peale ja nii sööngi.

Meil ahi on selline, et küpsetasin kõigepealt 180 kraadiga 20 minutit tavalise režiimiga ja siis veel 5 minutit pöördõhuga, muidu ei läinud pealt pruuniks. Iseenesest ju vägagi mõnusad leiutised, nendega saab burksi teha ja niisama võileiva moodi asja. Meile mooniseemned ei meeldi, sest ei viitsi neid pärast hammaste vahelt nokkida, sellepärast tegin seesamiseemnetega.

Hea avastus oli, et LCHF-poest saab ka steviaga ketšupit. Meil see ketšup, mille Rootsist tõime, on ammu otsas ja Eesti poodides on suhkruvabad ainult sukraloosiga, mistap oleme siin ilma ketšupita elanud vahepeal. Mrt armastab ketšupit uhada ikka ühe ja teise asja peale, nüüd see on meil kapis jälle olemas.

Aga ühe ostuga sealt poest sai meil nalja. Me absull ei teadnud, kuidas üks shirataki riis peaks välja nägema ja oma naiivsuses arvasin, et ju ta on nagu tavaline riis, et keedad ja paisub ja… Ehheee! Tegelt on valged terakesed vedeliku sees hulpimas ja kui ma seda pakki nüüd oma külmkapis vaatan, ei teki mu kõrvade vahel vähimatki ideed kuidas seda asja süüa või serveerida. Ma olen natuke rumal välismaiste toiduainete asjus. Küllap leian lchf-blogidest mõne retsepti. Täitsa naljakas on see väike vedel pakike 🙂

Kaitstud: Väike kokkuvõte

Kolmapäev, oktoober 1st, 2014

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: