Ühed lugud

Leivateo katsetused jätkuvad ja isegi õnnestuvad. Muutsin retsepti nii, et panin 1 tl soola asemel 1,5 tl pätsi kohta ja kõik jogurt oli seekord tavaline Tere maitsestamata jogurt, mis on türgi ja kreeka jogurtist vedelam ja hapum. Maitsesin tainast, see nagu päris hapu leiva tainas tundus. Küpsetuspulbrit panin ka vähem, täiesti piisab 2 tl. Seekord panin taignasse natuke seesamiseemneid ka (linaseemned unustasin ära ja nii ongi maitsvam).

No ja tere tore, soola sai nats liiga palju. 1 tl oli vähe ja 1,5 on liiga palju. Õudselt peenike töö see leiva küpsetamine.

 Soetasime eile endale silikoonvormid, et saaks mitu leiba korraga teha. Muudetud taigen kerkis väga hästi, päris imestasin kohe, trügis vormi sees nii laiusesse kui kõrgusesse.

 Väga hõrk jäi, siuke õhuline ja… kui seda soola aint nii palju ei oleks.

Laps kiitis, et väga hea on.

Hea, et meil jälle leib majas on 🙂

EDIT: Tähtis toiduinfo: üks päts leiba kaalub 800 grammi ja sellest saab umbes täpselt 20 viilu lõigata, mis teeb ühe viilu kaaluks keskmiselt 40 grammi. Süsivesikuid on terves pätsis kokku umbes 95 grammi, no ütleme, et 100 ja kui selle 20 viilu peale ära jagan, saan umbes 5 grammi süsikaid ühe viilu kohta. Pole ju paha, onju? Kilokaloritest vaikib ajalugu, sest need meid ei huvita 🙂

Meil siin leiutajatekülas nüüd muudkui midagi küpseb, sest rukkikliid on üks tõeliselt tänuväärne materjal, millega on tore mängida. Kõigepealt küpsetasin uue leiva, ilma psülliumita ja seesamiseemneid panin ainult kaunistuseks. Psülliumita jääb leib muredam, aga koost ta siiski ei kuku, on väga hea konsistentsiga, pehme ja õhuline, ja rukki maitse ning lõhn tulevad paremini välja. Selles leivas on kõik peaaegu nagu päris, seda saab küpsetada kodumaisest materjalist, kõik võõrapärase võib kõrvale jätta (tean küll, et seemned tulevad ei-tea-kust, aga pmst on võimalik, et sama kraam tuleks Eesti talust). Niimoodi mulle meeldib.

 Ilus on ta ka ja viil sooja leiba, millesse värske või sulab sisse, on midagi ürgmaitsvat, kui lubate nimetada 🙂

Niisiis, uus retsept. Rukkikliidega seemneleib:

4 dl rukkikliisid
2 dl päevalilleseemneid
1 dl linaseemneid
1 dl kõrvitsaseemneid
3 tl küpsertuspulbrit
6 muna
2 dl jogurtit (panin türgi jogurti ja tavalise maitsestamata jogurti pooleks)
50 g võid
1 tl soola
seesamiseemneid peale puistamiseks

Kuivad ained omavahel segada, või sulatada, munad vahustada. Kõik vedel kraam sega kokku ja sinna sisse keera seemnesegu. Küpseb 180 kraadiga 1 tund. Kasutan metallist leivavormi, mille vooderdan küpsetuspaberiga.

Ja nüüd mu jõuluootuse pärlike – seemnetega piparkoogid 🙂 Ülimaitsvad, muide.

Seemnepiparkoogid:

4 muna
0,5 tl soola
2 dl erütritooli (kes armastab väga magusat, pangu rohkem)
1 dl psülliumit
3 dl rukkikliisid
1 tl kardemoni, kaneeli, pomerantsi, nelki (kõik jahvatatud kujul)
0,5 tl ingverit (ikka seda peenikest pulbrit)
2 dl päevalilleseemneid
1 dl kõrvitsaseemneid
1 dl linaseemneid
võid määrimiseks
seesamiseemneid peale puistamiseks

Munad vahustada soola ja erütritooliga, seemned ja maitseained segada ja siis valada munasegu sisse. Sega hoolsasti ja lase natuke aega seista, et psüllium saaks paisuda. Paksenenud tainas kühvelda küpsetuspaberile ja suru laiali (seda tegin kohe panni peal). Tõsta tainas küpsetuspaberiga lauale, puista üle seesamiseemnetega ja rulli taignarulliga parajalt õhukeseks. Tõsta tainas pannile tagasi ja lõika käepärase riistaga parajad ruudud. Plätserda üle sulavõiga. Küpseta 220 kraadises pöördõhus 12 minutit.

Ma küpsetasin peaaegu 15 mintsa ja sellepärast nats nagu kärssasid äärtest ära, sestap oletan, et 12 minutit oleks paras.

 Meil on lõikamiseks selline kena riist, mille ükskord Rootsist ostsime, asendamatu abimees taigna käitlemisel.

 Võiga plätserdatud laarung enne ahju panemist. Ahjust tulles käisin uuesti tolle kena riistaga lõikekohad üle. Natuke peab laskma jahtuda ja siis saab piparkoogid kaussi kühveldada. Jahtudes muutuvad need mõnusalt krõbedaks.

Võiga määrisin pealt sellepärast, et unustasin või taignasse panna, höhö. Mõtlesin, et või maitse on sobilik ja võibolla siis ka krõbedamad tulevad. Mehed arvavad, et maitseaineid on liiga palju ja tegelt tõesti võiks ehk kõiki koguseid umbes poole võrra vähendada. Ma selle teemaga tegelen veel.

Pmst võiks sama retsepti natuke muutes küpsetada ka seemnetega näkileibu. Äge, onju? 🙂

Ohh, ma olen nii rahul oma leiutisega! Ainus söök, millest oma low-carb elus puudust olen tundnud, on leib, ehtne must leib või seemneleib ja ausalt üteldes olen suutnud jätta tüki leiba laualt võtmata ainult tänu sellele, et enne loen, kui palju süsikaid seal sees on. Lapsele ju ostame leiba ja ma ka nii väga tahaks vahel tüki võtta ja paksult võid peale määrida, aga kui pole kerele hea, siis pole hea ja ma ei hakka ennast ühe isu pärast tuksi keerama.

Täna avastasin, et rukkikliides on süsivesikuid ainult 15 grammi 100 grammi kohta ja need on ju kerged, st neid ei kulu liiga palju pätsi leiva peale. Just rukki maitset olen igatsenud, seda ei saa asendada mandli- või kookosjahuga, need ikka pigem magusate küpsetiste jaoks on sobivad. Nii ma siis tuulasin täna poodides ja Konsumist ma rukkikliid ka leidsin (muuhulgas märkasin, et Selveris on tavalises jahuriiulis müügil mandlijahu, jeee).

Ja siin ta on, rukkikliidega seemneleib:

  Pean seda retsepti veel modifitseerima, sest tainas tuli liiga paks. Õieti küll algul oli liiga vedel, aga ma ei mallanud oodata ja uhasin rukkikliisid juurde, mis oli viga. Sellepärast ilmselt ka eriti ei kerkinud, aga küpses läbi väga hästi ja on muidu ka igati maitsev. Kirjutan siia retsepti, mille järgi täna tegin:

4 dl rukkikliisid (järgmine kord panen 3 dl)
1 dl seesamiseemneid
1 dl päevalilleseemneid
1 dl linaseemneid
1 dl kõrvitsaseemneid
3 tl küpsetuspulbrit
1 dl psülliumit
0,5 tl soola (natuke oleks võinud isegi rohkem panna)
6 muna
2 dl türgi või kreeka jogurtit
50 g võid

Kuivad ained segasin ühes mollis kokku ja muna-jogurti-või vahustasin teises ja keerasin siis kõik vedela kraami seemnesegusse. Jällegi ei saanud kohe ahju panna, sest õhtusöök oli seal ees, mistap seisis tainas küpsetusvormis miski 40 minutit. Küpses 1 tund 180 kraadiga.

Kuulge, see on peaaegu nagu päris leib! Väga maitsev. Teravilja ma ju üldiselt nüüdselajal ei söö, aga rukkikliides on nii vähe süsivesikuid, et kogu leivapätsi peale sai neid kliidest max 25 grammi ainult. Kaalusin üle, et umbes 160 grammi kliisid kulus, aga neidki sai liiga palju, sest tainas peaks olema vedelam.

Seemneid on leivas nii palju, et annab ikka krõmpsutada. Mulle meeldib. Uskumatu, millest kõigest on võimalik leiba küpsetada!