Meil siin leiutajatekülas nüüd muudkui midagi küpseb, sest rukkikliid on üks tõeliselt tänuväärne materjal, millega on tore mängida. Kõigepealt küpsetasin uue leiva, ilma psülliumita ja seesamiseemneid panin ainult kaunistuseks. Psülliumita jääb leib muredam, aga koost ta siiski ei kuku, on väga hea konsistentsiga, pehme ja õhuline, ja rukki maitse ning lõhn tulevad paremini välja. Selles leivas on kõik peaaegu nagu päris, seda saab küpsetada kodumaisest materjalist, kõik võõrapärase võib kõrvale jätta (tean küll, et seemned tulevad ei-tea-kust, aga pmst on võimalik, et sama kraam tuleks Eesti talust). Niimoodi mulle meeldib.
Ilus on ta ka ja viil sooja leiba, millesse värske või sulab sisse, on midagi ürgmaitsvat, kui lubate nimetada 🙂
Niisiis, uus retsept. Rukkikliidega seemneleib:
4 dl rukkikliisid
2 dl päevalilleseemneid
1 dl linaseemneid
1 dl kõrvitsaseemneid
3 tl küpsertuspulbrit
6 muna
2 dl jogurtit (panin türgi jogurti ja tavalise maitsestamata jogurti pooleks)
50 g võid
1 tl soola
seesamiseemneid peale puistamiseks
Kuivad ained omavahel segada, või sulatada, munad vahustada. Kõik vedel kraam sega kokku ja sinna sisse keera seemnesegu. Küpseb 180 kraadiga 1 tund. Kasutan metallist leivavormi, mille vooderdan küpsetuspaberiga.
Ja nüüd mu jõuluootuse pärlike – seemnetega piparkoogid 🙂 Ülimaitsvad, muide.
Seemnepiparkoogid:
4 muna
0,5 tl soola
2 dl erütritooli (kes armastab väga magusat, pangu rohkem)
1 dl psülliumit
3 dl rukkikliisid
1 tl kardemoni, kaneeli, pomerantsi, nelki (kõik jahvatatud kujul)
0,5 tl ingverit (ikka seda peenikest pulbrit)
2 dl päevalilleseemneid
1 dl kõrvitsaseemneid
1 dl linaseemneid
võid määrimiseks
seesamiseemneid peale puistamiseks
Munad vahustada soola ja erütritooliga, seemned ja maitseained segada ja siis valada munasegu sisse. Sega hoolsasti ja lase natuke aega seista, et psüllium saaks paisuda. Paksenenud tainas kühvelda küpsetuspaberile ja suru laiali (seda tegin kohe panni peal). Tõsta tainas küpsetuspaberiga lauale, puista üle seesamiseemnetega ja rulli taignarulliga parajalt õhukeseks. Tõsta tainas pannile tagasi ja lõika käepärase riistaga parajad ruudud. Plätserda üle sulavõiga. Küpseta 220 kraadises pöördõhus 12 minutit.
Ma küpsetasin peaaegu 15 mintsa ja sellepärast nats nagu kärssasid äärtest ära, sestap oletan, et 12 minutit oleks paras.
Meil on lõikamiseks selline kena riist, mille ükskord Rootsist ostsime, asendamatu abimees taigna käitlemisel.
Võiga plätserdatud laarung enne ahju panemist. Ahjust tulles käisin uuesti tolle kena riistaga lõikekohad üle. Natuke peab laskma jahtuda ja siis saab piparkoogid kaussi kühveldada. Jahtudes muutuvad need mõnusalt krõbedaks.
Võiga määrisin pealt sellepärast, et unustasin või taignasse panna, höhö. Mõtlesin, et või maitse on sobilik ja võibolla siis ka krõbedamad tulevad. Mehed arvavad, et maitseaineid on liiga palju ja tegelt tõesti võiks ehk kõiki koguseid umbes poole võrra vähendada. Ma selle teemaga tegelen veel.
Pmst võiks sama retsepti natuke muutes küpsetada ka seemnetega näkileibu. Äge, onju? 🙂
Mul läheb ka täna leivateoks, aga rukkikliisid eile kahjuks ei saanudki. Teen ikkagi nisukliidega, kuigi nisu ei meeldi üldse, aga vähemalt süsikaid on seal sama vähe. Kusjuures meil oli ka Selveris seda 300-grammist mandlijahu – kui sa poleks sellest kirjutanud, siis ma poleks osanud seda otsidagi. Vaatasin eile, et Selveris on palju erinevaid jahusid juurde tulnud – igasugu gluteenivabu ja muid tervislikumaid variante.
Ma ei suutnud täna peale tööd lapikotta minna ja otsustasin hoopis küpsetada. Tegin seda piparkoogi moodi asja, aga kuna mul rukkikliisid ja ingverit ei ole, siis muutsin retsepti:
4 muna
0,5 tl soola
5 tl stevia ja eritrütooli segu (Selverist sain)
2 dl psülliumit
2 dl mandlijahu
300 gr Kreeka jogurtit (kuna psüllium hakkas paisuma ja muidu oleks liiga kuiv jäänud)
1 tl kardemoni, kaneeli, pomerantsi, nelki
2 dl päevalilleseemneid
2 dl kõrvitsaseemneid (kogemata läks kahekordne kogus)
1 dl linaseemneid
võid ja seesamiseemneid peale
Eriti magus ei tulnud ja maitseaineid oleks isegi võinud rohkem olla, aga muidu siuke hea krõmpsuv küpsetis kohvi kõrvale.
Mu meelest need seemnetega küpsetised võivad ka täiesti mittemagusad olla kui on hästi maitsestatud.
Leiva sees ma avastasin, et linaseemnete asemel peaks ikkagi panema seesamiseemneid, palju parem maitse jääb. Näkileivad võiks ka seesamiseemnetega maitsvad olla, linaseemnetel vist maitset polegi, need on niisaama kasulikud.
Ma täna linaseemnete maitset üldse ei tundnud, seemnetest käiski üle just seesamiseemne maitse, sest ma panin seda üsna tihedalt peale. Enne määrisin sulavõiga üle ja siis panin seemned, sisse neid ei rullinud. Sandrile ka jumalast maitses, siiani vist kõige parem variant, mida lchf-küpsetistest teinud oleme.