Sünnipäevalapse sahver 🙂 Me sel päeval sauna ei kütnud ja leiliruumis oli õhk nagu külmikus. Ma neid asju ei söönud. Kohe näitan, mida söön.
Need paar pilti on, niisiis, skeptikutele, kes arvavad, et ilma süsikateta söömine väga ühekülgne on.
Selle nädala menüü kiskus väheke üheülbaliseks küll, aga ainult sellepärast, et siin pildil olevad lihapallid tulid nii vastupandamatud, et neid lausa kaks korda nädalas meisterdasin. Esimesel korral tegin osa hakkliha kotlettideks, sest laps soovis neid, teisel korral tegin ainult lihapalle ja siis jätkus meil seda sööki kaheks päevaks (pildil). Retsept on umbes nii, et 1 kg seahakkliha, 2 muna, natuke vahukoort, 1 tl psülliumi (riivsaia asemel), 4 sibulat ja 3 suurt küüslauguküünt, soola ja pipart. Tegin taigna valmis ja praadisin pallid panni peal veidi pruuniks, siis ladusin ahjupannile, tükeldasin pallide vahele fetajuustu ja sinihallitusjuustu ja valasin hulka terve suure paki kohvikoort. Küpsetasin 225 kraadiga ahjus 40 minutit. Mees sõi ja ohkis iga natukese aja tagant, et täitsa lõpp kui hea on. Oli tõesti väga hea. Ise leiutasin 🙂
Lihapalle sõime pannil või sees praetud köögiviljadega, need olid külmutatud kraam. Ma panengi need alati külmunult pannile, natuke jäävad krõmpsud ja nii ongi väga head.
Aga täna on reede ja siis me mõnikord tahame kala. Küpsetasin ahjus lõhet soola ja tavalise musta pipraga, kõrvale sõime kapsasalatit. Salatis on suur hunnik köögikombainis hööveldatud kapsast, millele peale siristatud poole sidruni mahl ja hulka segatud mõni lusikatäis majoneesi ja paar teelusikatäit Djioni sinepit. Musta pipart panin ka, aga soola ei pannud. Seda prantslaste sinepit ma olen nüüd Selverist leidnud ka sellist sorti, mis süüa kõlbab. Salat on väga mõnus, veidi seistes läheb ka justnagu pehmemaks, arvan, et sidrunimahl seda teeb. Ja kapsas on hullult odav kraam, isegi Selveris maksab see ainult 21 senti kilo, vohmi palju mahub. Vaesed põllumehed, ei tea millest nemad küll elavad…
Aa, ja portsu suurusest rääkides – meil need klaasist taldrikud, mida iga päev pruugime, on üsna väikesed, ainult 20 cm läbimõõduga. Sellest täiest saan kenasti kõhu täis.
Reedepäeva puhul tegin pannkooke ka. Mandlijahu oli otsa saanud, sellepärast tegin kookosjahuga. Koostis on umbes selline, et peaaegu tassitäis kookosjahu, 1 spl psülliumi, 2 spl pofiberit, 1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit, pool suurt pakki hapukoort või rohkem (300 ml võibolla isegi), 3 muna ja nats soola. Magusaks ei teinud, sest sõime neid pihlakamoosi ja vahukoorega. Hea hunnik kooke tuli, neid peaks ka teiseks päevaks jätkuma.
Iga päev ei viitsi süüa teha, siis ostame poest grillkanakoiba või grill-liha või sülti, rasvane ohtra pekiga grill-liha on mu lemmik 🙂 Salatit või hautatud köögivilja olen ikka viitsinud kõrvale serveerida, nende tegemine käib ruttu. Aga kui viitsime süüa teha, siis on menüüs nii kõrvitsaid kui kapsaid, täidetud paprikaid, lchf-pitsa, hautatud liha või kala köögiviljadega, üldse igasugu head ja paremat sööme siin ja enamasti on me toidud vägagi värvilised. Mõnikord küpsetan mandlijahust kukleid ja neid me sööme niisama võiga või siis meisterdame omale neist mõnusad hamburgerid. Ketšup on steviaga mitte suhkruga. Laps sööb kodus sama mida meiegi, aint talle ostame lisaks musta seemneleiba ja piima.
Hiline hommikusöök on meil alles kas kell 12 või isegi kell 13 ja siis mina näiteks söön eranditult kaks praemuna ja paar väikest viilu peekonit või sinki, kõrvale söön kas mingit salatit või niisama kurki-tomatit. Mulle lihtsalt nii väga muna meeldib ja kuna selles kõik head ained koos on, siis sööngi neid iga päev. Selle söögi juurde käib mul kohv vahukoorega. Vahukoor on meil üldse suur lemmik ja üks suurimaid kuluartikleid, sest peaaegu iga päev me seda omale ka vahustame ja magustoiduks sööme. Pohla- või pihlakamoosiga ja šokolaadipuruga ja. Suhkrut neis asjades ei ole, magusus tuleb erütritoolist või steviast või üldse mitte kusagilt, šokolaad polegi magus.
Ja kui sa nüüd vaatad neid mõne päeva sööke, mis siin on, siis onju, et ei ole ühekülgsem kui neil, kes iga päev kartulit-kastet söövad? Erinevus ongi selles, et söök ju muidu sama on, aga kartulit ei ole ja jahukastet ei ole ja selle asemel on kõvasti rohkem köögivilja kui muidu eestlane prae juurde harjunud võtma on. Kui see ei ole inimese tervisele hea, siis mis üldse on? Aga kõige parem asja juures on ikkagi pidev täiskõhutunne, mis teeb seda, et üle kahe-kolme korra päevas süüa pole vaja ega ole mingitki vahepalade söömise ega nokkimise vajadust, üldse mingit nälga ei ole ega isutamist. Ma tean, et ega sa seda enne ei usu kui ise oled järele proovinud 🙂 A miks sa ei proovi, seda ma ei tea 🙂