Ühed lugud

See aasta ei ole veel läbi ja naine muudkui küpsetab ja küpsetab. Täna mul olid korraga ahjus kolm asja – seapraad, mandlijahust muhvinid ja seemnetest näkileib. Muhvinid on õhtuseks magustoiduks, serveerin neid kohupiima-vahukooreseguga ja marjade või moosiga. Retsept oli sama, mis paar postitust tagasi eksponeeritud jõulutordil, ainult kogused võtsin vähemaks.

Graavitasin forelli kiirmeetodiga, et saaks õhtul lauale panna.

 Umbes 400 grammile forellile panin maitseks pool teelusikatäit peenemaks uhmerdatud meresoola ja teelusikatäie roseepipart ning segasin hulka kaks supilusikatäit mandariinimaitselist oliiviõli. See õli on valmistatud Itaalias, oliivid pärinevad ühe eestlase sealsest oliivisalust. Ruth kinkis meile neid ägedaid õlisid ühe mandariini- ja teise küüslaugumaitselise. Eestist neid osta ei saa või õieti siis saab, kui too ettevõtja kodumaile käima tuleb ja oliiviõli müügiks kaasa toob.

Näkileiba tegin seekord natuke rohkemate seemnetega kui varem. Pmst võib sellesse niiütelda taignasse kokku keerata mistahes seemneid suht vaba käega, üritan siiski retsepti kirja panna, kuidas täna tegin.

 Segu ma ei rulli, vajutan lihtsalt lusikaga küpsetuspaberi peale laiali.

Retsept on umbes selline (olge loomingulised!):

2 dl päevalilleseemneid
1 dl kõrvitsaseemneid
0,5 dl seesamiseemneid
1 dl linaseemneid
0,5 dl chiaseemneid
2 spl pofiberit
1 spl psülliumit
0,5 tl soola
1 kuhjaga spl kookosrasva
2,5 dl kuuma vett

Kõik see värk tuleb kokku keerata, kuivad ained omavahel segamini ja sinna sisse valada kuum vesi, milles on enne sulatatud kookosrasv. Küpsetasin täna seda asja nii, et 180 kraadiga kõigepealt umbes pool tundi ahju allosas (sest mujal polnud ruumi), siis võtsin panni ahjust välja ja lõikasin noaga suurest plaadist ruudud (seda on hea teha pitsalõikuriga, aga ma ei leia meie oma üles).  Kui ruudud lõigatud, lükkasin panni ahju tagasi ja seal ta oli veel peaaegu teise pool tundi. Ei oskagi täpset küpsetamise aega ütelda, sest see oleneb ahjust ja mis ta seal ikka nii väga küpseb, pigem kuivab. Kuna hoidsin täna leivaplaati kauem ahjus kui tavaliselt, siis tulid krõbeleivad mõnusalt krõmpsud ja maitsevad ka täitsa nii nagu oleks neid tõepoolest küpsetatud. Mulle meeldib, et nende leivukeste sees ei ole muna ega piimatooteid ega ka küpsetuspulbrit, niukseid krõbekaid saab kaua säilitada kui selleks peaks vajadus olema.

 Krõbeleivad tulid täna eriti mõnusad. Neid võib niisama linnupetteks krõbistada või siis kasutada leivana koos mingi kattega. Kui veel värsket võid ka peale määrida, on eriti maitsev. Ja kui ei taha neid leivaks nimetada, võib vabalt öelda seemneküpsis, oleneb ju, mis otstarvel neid pruukida.