2 muna
5 spl erütritooli (või steviat nii palju, et oleks magus)
125g sulatatud võid
1 dl vahukoort
2 dl mandlijahu
2 dl kookosjahu
1 dl pofiberit
1 tl soodat
0,5 tl ingverit, nelki ja kardemoni
1 tl kaneeli
Sega kõik kokku, enne küpsetamist lase taignal külmkapis taheneda. Vormi käte vahel lamedad pätsikesed ja laota need küpsetuspaberiga kaetud pannile. Küpseta 200 kraadiga 12 minutit või kuni piparkoogid on üsna pruunid. Pätsikesed jäävad pehmed ja muredad, sellepärast lase neil enne kaussi ladumist küpsetuspaberi peal jahtuda.
Pistsin neid koogikesi eilse pika õhtu jooksul kofeiinivaba kohvi kõrvale vist lausa kümme tükki. Süsivesikuid on neis piparkookides nii vähe, et veresuhkrule ei tundu neil mingit mõju olevat. Pole viitsinud kokku arvutada, kui palju ühes küpsises täpselt süsivesikuid on (olenevalt jahudest mitte rohkem kui 1-2 grammi tükis), aga ilma nende piparkookideta sain kõigist toidukordadest süsikaid kokku ainult 15 g. Täna hommikul oli mu veresuhkur üle pika aja alla viie, täitsa imeline 4,8 mmol/l. Ma ikka ei väsi imestamast, kui otsene seos on söödud süsivesikute hulgal ja veresuhkrutasemel. Kui tahan nii ilusat verepilti hoida, ei tohi ma süüa rohkem kui 20-40 grammi süsivesikuid päevas. Kusjuures on oluline, kust need süsivesikud tulevad – näiteks piimatooteid pean kindlalt vältima (see tilk vahukoort, mis piparkoogi sees on, ei teinud siiski midagi).
