Mehel ei olnudki hantaviirus. Täna tulid viimased proovivastused ja diagnoos on puukentsefaliit. Ruth ütles, et kõva mees oled, et sedasi läbi põdesid. Sest tõesti ainult kõrge palavik ja peavalu peamiselt, higistamise ja külmetamise hood on tal olnud, lihasvalu ja ülikehv enesetunne. Mitmed siseorganid on tal kahjuks ka sest haigusest tuksis. Hoiatati raskuste tõstmise eest, sest maks on suurenenud ja on ka põrna rebenemise oht. Oma pead peab ta nüüd hoidma. Perearst ütles esialgu, et võib katusele minna küll, aga siis parandas ennast, et ei, ei tohi, sest ta ei oska ennast seal hoida. Küll ta juba mu meest teab, käisime ju pikka aega koos kossutrennis. Mrt ei oska tõesti ainsatki asja mõõdukalt teha.
Kuna mehel on juba paar päeva olemine täitsa reibas, siis käisime laupäeval ehituspoes. Niisama, isu leevendamiseks. Osta meil midagi vaja ei olnud, Mrt niisama näppis seal ühte ja teist.
Vaatasime täna Mrt-ga koos ta terviseportaalist kolme erineva meditsiiniasutuse proovivastuseid ja see on ikka kreisi, kui paljud näidud tal halvad on. Mitte kaks, vaid pigem kakskümmend. Sel nädalal ei ole veel mõtet uusi proove anda, alles järgmisel esmaspäeval läheb mees uuesti perearstikeskusesse.
Üksjagu imelik on muidugi see, et mehel ei ole puuki küljes olnud. Ka ei mäleta ta, et oleks toorpiima joonud. Piimaga kohvi on ta küll joonud erinevates kohtades, aga kohvikutes ei tohi ju pastöriseerimata piima pakkuda, sellepärast piimast haiguse saamise me pigem välistaks. Saaremaal käis ta viimati juuli lõpus, sellest käigust haiguse avaldumiseni on täpselt kaks nädalat, mis on entsefaliidi peiteaeg. Ehk et ju ta entsefaliidi ikkagi suvilaskäigult korjas.
Hea on see, et entsefaliiti ei pea mees enam pelgama, sest läbipõdemine peaks andma immuunsuse.
Eelmine postitus lõppes sõnadega, et täna on ta juba ok, aga tegelt on alles nüüd see hommik, kus mees tunneb ennast üle hulga aja ok olevat. Mrt-l on mingi viirus, aga veel ei tea, mis see on. Kahtlustame, et hantaviirus, mille ta võis saada veranda põranda lammutamisest, aga selle proovi andis ta alles eile ja vastuse saamine võib võtta kuni nädal. Igatahes on mees vaevelnud sel nädalal palavikus, vappekülmade ja kuumahoogude ja peavalu käes.
Vereproove on Mrt andnud kolmes erinevas haiglas paaril päeval. Kõigepealt perearstikeskuses, kes saatis ta siis edasi Merimetsa ja eile käisime Tallinnas Synlabis, kus mees andis lisaks entsefaliidi, mononukleoosi ja hantaviiruse proovid. Mononukleoosi vastused on käes, selle on ta vbla juba lapsena läbi põdenud, teisi tulemusi alles ootab. Jabur on see, et juba üleeile oleks pidanud need proovid Merimetsas tehtama, aga seal võeti ainult sellised proovid, mis näitasid, mille kõik see viirus pekki on keeranud ja diagnoositi “mingi viirus.” Mrt-l on väga kehvad neeru- ja maksanäinud, lisaks ka vere hüübivuse näit on tuksis. Ruth ütles, et maksanäit on nagu joodikul, aga Mrt on karsklane ju.
Kui see ongi hantaviirus, siis ravi sellele ei ole, tuleb lihtsalt jälgida, kuidas organism sellega ise toime tuleb ja kui neerud ei tule toime, siis on dialüüsid ja värgid. Aga praegu on lootus, et näidud juba lähevad tasapisi paremaks. Täna öösel üle hulga aja mees ei higistanud hullupööra ega värisenud ka külma käes ja hommikune peavalu oli mõõdukas. Ja kui ongi hantaviirus, siis selle vastu saab ta ka immuunsuse ja edaspidised vanas majas tolmutamised ei ole enam ohtlikud.
Ehitamised on meil, niisiis, arusaadavalt pausile pandud. Me katuse pärast ei muretse, sest see pool, mis vihma läbi lasi, on juba uue pleki all ja teisel poolel on küll vana, aga mittelekkiv katus. Kõige selle kompoti tipus on ajutiselt vana harjaplekk.
Mrt-l on puhkust ainult mõni päev veel, järgmisel neljapäeval peab ta juba tööle minema. Tal on tegelt veel hunnik puhkusepäevi ka välja võtmata, aga kuna kool hakkab peale, ei paista sellist nädalat, kus ennast vabaks võtta saaks. Küsisin mehelt, kas ta nüüd palkab ehitajad katusetöid lõpetama, aga seda ta ikkagi ei ole nõus tegema. Sest kiiret ei ole. Ehk jõuab sügise nädalavahetustel need tööd ära teha ja kui mitte, siis jääb pool katust järgmiseks suveks. Suveks jätmisega on see jama, et siis peaks õuele ehitama ajutise katusealuse, kus üle talve katuseplekke hoida.
No ja siis ma küsisin ükspäev mehelt veel seda, et kas ta tunneb, et on üle pingutanud ja kas ta tundis katust tehes vahel vastumeelsust, et peab nii palju rassima. Mkm. Ta siiski naudib ehitamist ka siis, kui tööd on palju, ainult mõnel üksikul hetkel, kui on miskeid vastikuid nurki vaja teha, ei ole ehitamine nii mõnus, kui võiks.
See on ikka überhea, et Mrt arvukatest hobidest on just ehitamine sõelale jäänud ja et sellest ta ei tüdine. Küll saab.
Esmaspäev oli puhkepäev, mees vorpis peamiselt numbreid selleks maratoniks, mida korraldada aitame. Õhtupoole käis ta siiski ka tiiru katusel ja pani verandale harjapleki.
No ja pärastpoole tundis Mrt ennast halvasti ja kraadis välja palaviku 37,4. Täna on ta juba ok.
Eilne päev algas mul pika kõnniga Paralepa metsas. Ma pole sel suvel õieti seal metsas käinudki, sest pole olnud aega nii pikkadeks kõndideks ja kui iga päev on miski füüsiline töö nagunii, siis pole ka tahtnud ennast kohe hommikul ära väsitada. Kuna mulle polnud seekord suuremat tööd ette näha, kõndisin kohe hommikul üle üheksa kilomeetri. Muidugi oli mul taskus kilekott, sest ega siis seeneajal ei saa metsas niisama uidata. Saingi niisuguse hunniku kukeseeni, et paras suur pannitäis tuli kokku ja tekitas mõtte, et oleks aeg üle hulga aja üks pirukas teha.
Kui metsast tagasi jõudsin oli Kmr juba kohal oma järjekordset normipäeva tegemas. See oli tal nüüd juba viies päev siin ehitamas käia ja ega tal rohkem aega pole ka, sest puhkus saab läbi. Mrt-l on puhkust veel kaks nädalat, aga nt järgmisel nädalal on ta muude asjadega nii hõivatud, et ehk paar päeva ainult ehitamiseks jääbki. No ja ega ei tea ju, kas nendel paaril päeval ilm on üldse ok katusetöödeks.
Hästi on see, et poolel majal ongi nüüd uus katus peal, ainult tänava poolt on üks leht plekki panemata ja veranda katusel pole harjaplekki. Majaosal on ajutine harjaplekk, muidu sajaks meile vihm sisse.
Õuel on meil suvi otsa olnud ehitusläbu, mistap pargin oma autot tänaval. Õnneks on väikese tänava otsas suur auk ja tee kinni, mu parkimine siin kedagi ei sega, sest keegi siit mööda sõita ei saagi.
Ennelõunal mina lihtsalt nautisin elu.
Õhtupäikesega on hoovist maja pildistada keeruline, sest taevas on liiga valge ja maja jäi mingi tont, aga aru ikka saab, milline ta nüüd on. Peab tunnistama, et päris kena on. Hakkan isegi juba punase-kollase kombinatsiooniga ära harjuma, muidu mulle üldiselt punased katused pole üldse meeldinud. Lammutades on näha olnud maja värvi sellest ajast, kui olime lapsed ja see oli niisuke hallikas roheline, hästi hele ja täitsa ilus. Kui naabrid ei oleks juba aastaid tagasi maja nii värviliseks teinud, võinuks valida tagasihoidlikumad ja pastelsemad värvid, aga nii ta nüüd on. Plekiprofiil on meil naabrist erinev, neil on praegu neli erinevat materjali isegi, aga suuremad osad nii, et tänava pool trapetsprofiil ja hoovi pool kiviprofiil. Kiviprofiiliga osa on eriti kole mu meelest. Valisime lameda pleki sellepärast, et ajalooliselt see siin majal niisugune käib, meil suurem osa oli enne ka selline, väljaarvatud punane värv muidugi (mingi aeg vähemalt veranda katus oli siiski punaseks värvitud). Taoline lame plekk on meil kirjas ka igal pool vanades dokumentides ja kuna me seda profiili ei muutnud, polnud vaja ka ehitusluba taotleda.
Minu osa eilses tööpäevas oli tühine. Vahepeal tegin küll tiiru aias ja korjasin katusepakendeid kokku, aga suurema osa ajast olin köögitoimkonnas. Tegin lõunaks kukeseene-singipiruka, millist polnud juba ammu konsumeerinud. Olen viimastel aastatel teinud sarnaseid pirukaid mandlijahust, aga ükspäev varusin külmikusse igaks juhuks tavalise pärmilehttaigna ja sellega siis eile küpsetasingi. See lehttaigen on õudne kräpp, aga maitseb hästi. Kui ma oleks viitsinud ta koostist poes lugeda, oleks see ilmselt ostmata jäänud. Palmiõli, toiduvärv ja muu sihuke kraam, mis inimese tervisele hea ei ole. Ja milleks üldse panna taignasse toiduvärvi?
Töömeestele serveerin lõuna alati verandale, sest mustade tööriietega tuppa sööma tulemine oleks väheke problemaatiline.
Kui märkad laual õllepurki, siis tea, et see on alkovaba õlu. Meil seda taarat siin ikka ehituse ajal koguneb.
Ja mis ma siis veel tegin? Küpsetasin saiakesi, osa kaneeli ja rosinaga ja osa ainult kaneeliga. Mingeid pärmitaignast saiakesi pole ma küpsetanud juba tont teab mis ajast, aga vot eile kohe oli selline tuju, et peab tegema. Kuna avastasin, et alates kilpnäärmeravimi võtmise lõpetamisest veidi üle kuu aja tagasi olen neli kilo kaalu kaotanud, kusjuures vahepeal ka maiustades ja üldse mitte piiri pidades, tundus jummala ok ka endale mõned saiad sisse keerata.
Eks nad ühed käkerdised tulid, aga mõnusad õhulised ja hõrgud. Võtsin ühe veganite retsepti, kus tainas pidi tehtama oliiviõli ja veega, ainult vahele kaneeli-suhkrusegu alla panin sulavõid. Kasutasin esimest korda IKEA-st ostetud rullimisalust ja pean selle kohta ütlema ainult kiidusõnu, väga kasulik leiutis.
Iga kord, kui siin linnas mõni suurem üritus toimub, voorib me katkisel tänaval palju rahvast. Hetkel on Valge daami päevad ja eile said mehed õhtupoolikul katusel töötades kontserti kuulata. Oleme märganud, et eestlased on päris head suhtlejad, ei lähe sugugi kõik inimesed töömeestest pea maas nohisedes mööda – soovitakse jõudu ja jäädakse isegi lobisema. Üks Tallinna paarike näiteks jäi siia juttu ajama ja arutles, et neil ka vaja oma majaga sama asi teha. Mõni küsib mehelt, kas ta endale ehitab või teistele. Me väikese tänava teises otsas elav mees jäi ükspäev lausa pikemalt lobisema, me teda üldse nagu polnud enne näinudki siin kandis. Ta rääkis, et siis, kui puud väiksemad olid ja polnud nii palju loodust vahel, sai ta oma maja aknast vaadata läbi meie veranda, kas metallitöökoja akendes on tuli. Ta too päev ka tuli metallitöökojast, kui siia jutustama jäi. Vahel kõnnib siit mööda ka tuttavaid Rapla inimesi. Igatahes on mehel katusel töötades täieline ülevaade sellest, mis siin linnas toimub.
Täna on meil siin puhkepäev. Ilm on küll ilus, aga mehe jõuvarud vajavad taastamist ja kui vähegi võimalik, üritame naabritele pühapäeviti ehituslärmist rahu anda. Mrt on omale kuu ajaga sihukese muskli kasvatanud, nagu oleks ei tea kui kaua jõusaalis rassinud. Ta muidu ju ainult jookseb ja muud suuremat füüsilist ei tee, eks oligi vaja ülakeha väheke järele aidata. Ma ükspäev siin kommenteerisin, et nüüd siis tean, miks tal vaja oli jooksutrennidega nii intensiivselt omale võhma teha – see kõik on olnud suure ehitustöö ettevalmistus.
Eile oli järjekordne vihmapäev ja Mrt kasutas selle ära prügi vedamiseks. Seekord läks õuelt kolm koormat lammutusjääke jäätmejaama. Pärast tekitas mees endale verandale töölaua ja meisterdas plekiväänamise seadeldise.
Täna sai viimaks hakata katusele plekki panema. Ühe osa sai mees pandud ja nikerdas siis katuse neelukohaga seni, kuni vihm tuli kaela.
Terve kuu aega lammutamist ja ehitamist on selja taga, nüüd viimaks sai hakata katuseplekki panema. Kui verandale ja maja linna poolsele osale katuse peale saab, alles siis hakkab lossi poolse katuseosa lammutamine. Jube, kui suur töö see ikka kõik on. Mrt muretseb, et ta puhkus lõpeb enne ära, kui majale katuse peale saab.
Siit tuleb jälle kahe päeva jutt, sest eile õhtul, kui ennast terrassile kerra tõmbasin ja plaanisin pildid bloksi panna, sadas meile ootamatu külaline. Täditütar K oli käinud Haapsalu taga mustikal, ta korjab müügiks (eilne saak 40 kg!), ja enne kojusõitu tahtis teha meie juures tassikese kohvi. Olen alati sellistest ootamatutest visiitidest häiritud, eriti kui on õhtu ja viimane puhkusepäev ja olen väsinud, aga ei saanud pahandada, sest harva ta käib ja pealegi ta tõi mulle ämbrikese mustikaid. Olin mustikatest väga hämmingus, noh, et tasuta sain need, sest K on kõva ärimutt üldiselt.
No vot. Toimus siis hoopis laterdamine ja kui K oli lahkunud, puhastasime Mrt-ga veel ka mustikad, mille panin sügavkülma. Kuna K korjab selle hullu roobikuga, mis igast rämpsu kaasa haarab, oli puhastamist kõvasti.
K jättis mulle ka natuke sidrunhapet, seda valget pulbrit, millega mustikased käed puhtaks saab. Proovisin algul küll kummikinnastega toimetada, aga nendega olid sõrmed liialt kohmakad. Sidrunhape kulus vägagi ära, ainult küünte servad jäid nats mustaks.
Katusetööde pildid tulevad nüüd järjest eilsest tänaseni. Meil on olnud imelised kolm kuiva päeva, kohutavalt palavad küll, ja Mrt on saanud muudkui ehitada. Täna õhtuks on tööd sealmaal, et pmst saab hakata plekki panema. Aga see on siis ainult pool katust, eks ole, nagu piltideltki aru saada võib.
Viimasel pildil on neelukoht, mis tuleb niisuke topeltlaudadega teha.
Aga mina olen nüüd hoopiski suvilas. Tulin siia osalt sellepärast, et meil pole homme kodus vett, aga oli vaja ka prügikast tee äärest aeda tuua, et turistid seda täis ei loobiks. Noh, ainult mõned jäätisepaberid seal on seekord. Ei tea jah, kust siin külas jäätist saab, eks need ületeenaabrite turistid on, kes me prügikasti täidavad. Ma järgmise tühjendamise tahaks tühistada, sest prügi pole, aga kui oleks kasti tee äärde jätnud, oleks see nelja nädalaga ilmselt üsna täis saanud. Vähemalt ei ole enam näha olnud, et sinepituristid me õuel hädal käiks.
Sain oma ukse alt igasuguseid maasikaid.
Meil on siin mingi jahe metsanurk, kus kõik viljad valmivad pigem hilja.
Ega ma siia puhkama ei tulnud, homme on jälle tavaline tööpäev. Kuna teen põhiliselt kaugtööd, siis pole mingit vahet, kus metsas ma parajasti töötan. Enne, kui kohale jõudsin, käis just korralik vihmasahmakas ära, sellepärast jätsin muru niitmata. Kui homme on kuivem, siis peale tööd ehk natuke jõuan niita. Hull, kuidas tänavu rohi kasvab! Meil on piisanud, kui niidame suvilas üks kord kuus, viimati niitsin nädal tagasi ja keset õue on jälle rohi liiga pikk. Ei mäletagi millal viimati on olnud selline suvi, et meil suvila ukse all ka rohi kasvab. Tavaliselt meil poolest suvest juba ukseesine krõbiseb, sest siin liiva sees ei taha miski kasvada. Tänavu on kõik teisiti, vihma on olnud palju ja lisaks on ka soe ja loodus lokkab.
Nagu arvata oligi, kujunes esimesest puhkusejärgsest tööpäevast hullem vehkimine. Aga pean siiski ütlema, et see ei tekitanud mulle mingit stressi. Mul läheb KL-s juba neljas aasta ja ikka veel see töö meeldib mulle. Täna põhiliselt parandasin ühte e-kursust ja tegelesin õppekavadega. Õppe- ja kursusekavadega töötamist jätkub kohe pikemaks, sest uusi kursusi tuleb aina peale. No ja ma olen enamasti väga motiveeritud, sest ikkagi riigikaitse ja värgid. Veider on seda isegi ütelda, aga täna oli mul peaaegu et rõõmus meel selle üle, et viimaks ometi sai puhkus läbi 😀
Ongi august käes ja mul puhkus läbi. Pean passima, et ei unustaks esmaspäeval tööle minna. Oma isiklikud töönormid, mida puhkuse ajal pidin ära tegema, sain tänasega tehtud. Oli kaks tööd, mis kripeldasid, aia värvimine ja terrassi õlitamine. Lihtsalt ime, et on leidunud mõned vihmata päevad ja sain need asjad siiski tehtud. Kuna eile Haapsalus peaaegu ei sadanudki, meie õuel tuli õhtul alla ainult mõni piisk, siis oli terrass kohe hommikul kuiv ja sain õlitama hakata. Jõudsin õlitamisega valmis juba ennelõunal ja pärast sain Mrt-le laastu koristamisel abiks olla.
Pildistasin siis, kui terrassiõli oli alles puhta märg, sellepärast see pildil läigib. Täitsa tore jäi tume terrass, igatahes palju ilusam kui enne. Jube, kui tugevalt terrassiõli lõhnab, nüüd on juba õhtu ja õu on ikka veel värvilõhna täis. Homme peaks saama sinna juba peale astuda.
Mrt jõudis hoovi poolt katuselt kogu vana laastu alla kraapida ja jõudis ka lauad katusele viia. Kui ilm lubab, siis homme paneb reikad paika ja siis on järg pleki käes. Võimalik, et järgmisel nädalal ei lase vihm üldse midagi teha, aga kui laseks, siis saaks vähemalt veranda ja pool majakatust pleki alla.
Hull, kui mitu kärutäit lammutusmaterjali on mees siit jäätmejaama viinud ja seda tuleb aina veel. Aitasin õhtupoolikul laastud kärusse panna, aga neid on nii palju, et kõik ei mahtunudki ära.
Need päevad, kui vihma ei saja, tapavad täiega ära. Meil kummalgi pole enam vist ainsatki ihuliiget, mis ei valutaks. Mu jalad on ringitrampimisest nii kutud, et juba varasel õhtul valutasid sajaga. Mrt kere protesteerib muidugi veel hullemini. Laastukatuse lammutamine on lisaks nii tolmune töö, et ausalt öeldes peaks seda tegema maskiga, aga kuumal suvepäeval ei kannata ju maskiga olla. Mrt oli õhtuks nii must nagu oleks vahepeal rassi vahetanud.
Tahaks vähemalt selleks ajaks, kui tööle minema pean, toad puhtaks pesta. Täna jõudsin ainult tolmu võtta ja duši seinad ja põranda pastaga üle käia. Muuks ei ole lihtsalt olnud jaksu. Jõudsin ka õues tomateid lõigata, kasvuhoones kasta, aia tagant niita ja mingi õhtusöögi kokku keerata.
Oleme oma vaimu valmis panemas selleks, et vbla jääb pool katuseehitust üldse järgmiseks suveks. Kui ilmad oleksid ilusad, ei oleks vast probleemi, aga kuivi päevi on vähe ja vihmaga ju katusel midagi ei tee. Verandat saab seest ehitada kasvõi sügisel. Eks näis, Mrt-l on veel peaaegu kolm nädalat puhkust, aga selle hakib ära üks konverents ja maratoni korraldamine.
Kuna Haapsalus on järjekordne musaüritus, on linn paksult rahvast täis. Tegin päeval ühe rattasõidu, aga mitte oma tavapärast tiiru, sest promenaadil ei olnud võimalik liigelda, meeletud rahvamassid igal pool. Meie tänava remont ei paista ka väga kedagi morjendavat, täna mõned autod isegi kihutasid siit sedasi mööda, et tolmupilv oli üleval. Enamus võõraid autosid keeravad siiski Koidula otsast tagasi, aga mõned on täna eksinud isegi Aia tänavale, kuigi igal pool on märgid ees, et ainult kohalikud võivad siia sõita. Tänavaotsad on kinni, aiad on ees, eks nad siis on kõik tagurdanud sama teed tagasi. Kõik liikluse värk on siin linnas ikka jube puudulik. Kui autojuhid vähegi vaevuks liiklusmärke vaatama, ei satuks nad siia tänavatele praegu üldse mitte, sest igast suunast on siia sõitmine võõrastele keelatud. Üldiselt on meil tänu teeremondile sel suvel siin tänaval ikkagi väga vaikne. Õhkasin juba, et palun, remontige seda asja siin näiteks kolm aastat. Tegelt nad teevad me tänava aasta lõpuks valmis ja tore ongi, lõpeb siis ehk ka suurem soparalli me akende all.
A muide, ilmateateid ei saa enam üldse uskuda. Vaatame mitmeid erinevaid saite ja kõik ütlevad selle kohta, millal vihm algab, erinevat asja ja on olnud päevi, kui lubatakse lausvihma (nagu näiteks eile), aga vihma ei tule üldse. Eilseks ennustasid kõik juba pikalt ette, et Haapsalus ongi ainult vihm, aga polnud midagi. Kuna pidi vihmane olema ja olime nagunii ka jube väsinud ja mehel oli vaja õhtupoolikul pealinna minna küberi üritusele, eile ehitust üldse ei toimunud. No vot ja täna hommikul oli tunne, et eilse päeva lihtsalt raiskasime ära. Mõistlik on muidugi vahepeal hinge tõmmata.
