Siit tuleb jälle kahe päeva jutt, sest eile õhtul, kui ennast terrassile kerra tõmbasin ja plaanisin pildid bloksi panna, sadas meile ootamatu külaline. Täditütar K oli käinud Haapsalu taga mustikal, ta korjab müügiks (eilne saak 40 kg!), ja enne kojusõitu tahtis teha meie juures tassikese kohvi. Olen alati sellistest ootamatutest visiitidest häiritud, eriti kui on õhtu ja viimane puhkusepäev ja olen väsinud, aga ei saanud pahandada, sest harva ta käib ja pealegi ta tõi mulle ämbrikese mustikaid. Olin mustikatest väga hämmingus, noh, et tasuta sain need, sest K on kõva ärimutt üldiselt.
No vot. Toimus siis hoopis laterdamine ja kui K oli lahkunud, puhastasime Mrt-ga veel ka mustikad, mille panin sügavkülma. Kuna K korjab selle hullu roobikuga, mis igast rämpsu kaasa haarab, oli puhastamist kõvasti.
K jättis mulle ka natuke sidrunhapet, seda valget pulbrit, millega mustikased käed puhtaks saab. Proovisin algul küll kummikinnastega toimetada, aga nendega olid sõrmed liialt kohmakad. Sidrunhape kulus vägagi ära, ainult küünte servad jäid nats mustaks.
Katusetööde pildid tulevad nüüd järjest eilsest tänaseni. Meil on olnud imelised kolm kuiva päeva, kohutavalt palavad küll, ja Mrt on saanud muudkui ehitada. Täna õhtuks on tööd sealmaal, et pmst saab hakata plekki panema. Aga see on siis ainult pool katust, eks ole, nagu piltideltki aru saada võib.
Viimasel pildil on neelukoht, mis tuleb niisuke topeltlaudadega teha.
Aga mina olen nüüd hoopiski suvilas. Tulin siia osalt sellepärast, et meil pole homme kodus vett, aga oli vaja ka prügikast tee äärest aeda tuua, et turistid seda täis ei loobiks. Noh, ainult mõned jäätisepaberid seal on seekord. Ei tea jah, kust siin külas jäätist saab, eks need ületeenaabrite turistid on, kes me prügikasti täidavad. Ma järgmise tühjendamise tahaks tühistada, sest prügi pole, aga kui oleks kasti tee äärde jätnud, oleks see nelja nädalaga ilmselt üsna täis saanud. Vähemalt ei ole enam näha olnud, et sinepituristid me õuel hädal käiks.
Sain oma ukse alt igasuguseid maasikaid.
Meil on siin mingi jahe metsanurk, kus kõik viljad valmivad pigem hilja.
Ega ma siia puhkama ei tulnud, homme on jälle tavaline tööpäev. Kuna teen põhiliselt kaugtööd, siis pole mingit vahet, kus metsas ma parajasti töötan. Enne, kui kohale jõudsin, käis just korralik vihmasahmakas ära, sellepärast jätsin muru niitmata. Kui homme on kuivem, siis peale tööd ehk natuke jõuan niita. Hull, kuidas tänavu rohi kasvab! Meil on piisanud, kui niidame suvilas üks kord kuus, viimati niitsin nädal tagasi ja keset õue on jälle rohi liiga pikk. Ei mäletagi millal viimati on olnud selline suvi, et meil suvila ukse all ka rohi kasvab. Tavaliselt meil poolest suvest juba ukseesine krõbiseb, sest siin liiva sees ei taha miski kasvada. Tänavu on kõik teisiti, vihma on olnud palju ja lisaks on ka soe ja loodus lokkab.
Nagu arvata oligi, kujunes esimesest puhkusejärgsest tööpäevast hullem vehkimine. Aga pean siiski ütlema, et see ei tekitanud mulle mingit stressi. Mul läheb KL-s juba neljas aasta ja ikka veel see töö meeldib mulle. Täna põhiliselt parandasin ühte e-kursust ja tegelesin õppekavadega. Õppe- ja kursusekavadega töötamist jätkub kohe pikemaks, sest uusi kursusi tuleb aina peale. No ja ma olen enamasti väga motiveeritud, sest ikkagi riigikaitse ja värgid. Veider on seda isegi ütelda, aga täna oli mul peaaegu et rõõmus meel selle üle, et viimaks ometi sai puhkus läbi 😀