Ongi august käes ja mul puhkus läbi. Pean passima, et ei unustaks esmaspäeval tööle minna. Oma isiklikud töönormid, mida puhkuse ajal pidin ära tegema, sain tänasega tehtud. Oli kaks tööd, mis kripeldasid, aia värvimine ja terrassi õlitamine. Lihtsalt ime, et on leidunud mõned vihmata päevad ja sain need asjad siiski tehtud. Kuna eile Haapsalus peaaegu ei sadanudki, meie õuel tuli õhtul alla ainult mõni piisk, siis oli terrass kohe hommikul kuiv ja sain õlitama hakata. Jõudsin õlitamisega valmis juba ennelõunal ja pärast sain Mrt-le laastu koristamisel abiks olla.
Pildistasin siis, kui terrassiõli oli alles puhta märg, sellepärast see pildil läigib. Täitsa tore jäi tume terrass, igatahes palju ilusam kui enne. Jube, kui tugevalt terrassiõli lõhnab, nüüd on juba õhtu ja õu on ikka veel värvilõhna täis. Homme peaks saama sinna juba peale astuda.
Mrt jõudis hoovi poolt katuselt kogu vana laastu alla kraapida ja jõudis ka lauad katusele viia. Kui ilm lubab, siis homme paneb reikad paika ja siis on järg pleki käes. Võimalik, et järgmisel nädalal ei lase vihm üldse midagi teha, aga kui laseks, siis saaks vähemalt veranda ja pool majakatust pleki alla.
Hull, kui mitu kärutäit lammutusmaterjali on mees siit jäätmejaama viinud ja seda tuleb aina veel. Aitasin õhtupoolikul laastud kärusse panna, aga neid on nii palju, et kõik ei mahtunudki ära.
Need päevad, kui vihma ei saja, tapavad täiega ära. Meil kummalgi pole enam vist ainsatki ihuliiget, mis ei valutaks. Mu jalad on ringitrampimisest nii kutud, et juba varasel õhtul valutasid sajaga. Mrt kere protesteerib muidugi veel hullemini. Laastukatuse lammutamine on lisaks nii tolmune töö, et ausalt öeldes peaks seda tegema maskiga, aga kuumal suvepäeval ei kannata ju maskiga olla. Mrt oli õhtuks nii must nagu oleks vahepeal rassi vahetanud.
Tahaks vähemalt selleks ajaks, kui tööle minema pean, toad puhtaks pesta. Täna jõudsin ainult tolmu võtta ja duši seinad ja põranda pastaga üle käia. Muuks ei ole lihtsalt olnud jaksu. Jõudsin ka õues tomateid lõigata, kasvuhoones kasta, aia tagant niita ja mingi õhtusöögi kokku keerata.
Oleme oma vaimu valmis panemas selleks, et vbla jääb pool katuseehitust üldse järgmiseks suveks. Kui ilmad oleksid ilusad, ei oleks vast probleemi, aga kuivi päevi on vähe ja vihmaga ju katusel midagi ei tee. Verandat saab seest ehitada kasvõi sügisel. Eks näis, Mrt-l on veel peaaegu kolm nädalat puhkust, aga selle hakib ära üks konverents ja maratoni korraldamine.
Kuna Haapsalus on järjekordne musaüritus, on linn paksult rahvast täis. Tegin päeval ühe rattasõidu, aga mitte oma tavapärast tiiru, sest promenaadil ei olnud võimalik liigelda, meeletud rahvamassid igal pool. Meie tänava remont ei paista ka väga kedagi morjendavat, täna mõned autod isegi kihutasid siit sedasi mööda, et tolmupilv oli üleval. Enamus võõraid autosid keeravad siiski Koidula otsast tagasi, aga mõned on täna eksinud isegi Aia tänavale, kuigi igal pool on märgid ees, et ainult kohalikud võivad siia sõita. Tänavaotsad on kinni, aiad on ees, eks nad siis on kõik tagurdanud sama teed tagasi. Kõik liikluse värk on siin linnas ikka jube puudulik. Kui autojuhid vähegi vaevuks liiklusmärke vaatama, ei satuks nad siia tänavatele praegu üldse mitte, sest igast suunast on siia sõitmine võõrastele keelatud. Üldiselt on meil tänu teeremondile sel suvel siin tänaval ikkagi väga vaikne. Õhkasin juba, et palun, remontige seda asja siin näiteks kolm aastat. Tegelt nad teevad me tänava aasta lõpuks valmis ja tore ongi, lõpeb siis ehk ka suurem soparalli me akende all.
A muide, ilmateateid ei saa enam üldse uskuda. Vaatame mitmeid erinevaid saite ja kõik ütlevad selle kohta, millal vihm algab, erinevat asja ja on olnud päevi, kui lubatakse lausvihma (nagu näiteks eile), aga vihma ei tule üldse. Eilseks ennustasid kõik juba pikalt ette, et Haapsalus ongi ainult vihm, aga polnud midagi. Kuna pidi vihmane olema ja olime nagunii ka jube väsinud ja mehel oli vaja õhtupoolikul pealinna minna küberi üritusele, eile ehitust üldse ei toimunud. No vot ja täna hommikul oli tunne, et eilse päeva lihtsalt raiskasime ära. Mõistlik on muidugi vahepeal hinge tõmmata.