Archive for juuli, 2025

31. juuli 2025

Neljapäev, juuli 31st, 2025

Täna pakkisime õues katuse kokku juba kella viie paiku, sest tundus, et kohe tuleb suur äikesesahmakas. Mrt-l hakkas nagunii juba poole viiest koosolek oma juhendajatega ja see läks päris pikaks. Kmr kindlustas veel katusel ühte ja teist, ma kühveldasin laastukatuse jäänuseid autohaagisesse ja riisusin tänavalt sodid kokku. Nüüd hakkab kell juba seitse saama ja pole vihma kuskil. Päike särab ja ilm on kuum. Tegelt oli nii, et kella viieks sai terrassil grill valmis ja sättisime ennast tuppa sööma. Kmr-i daam tegi veel seenepirukat ja siis me lihtsalt nautisime siin elukest.

Kahju on küll vaadata, et õues on ilus ilm, aga meie lihtsalt tšillime toas. Iga kuiv tund on ülimalt arvel. Aga me oleme kõik nii jube väsinud, et mõistusega võttes – inimestel on vaja vahepeal ka puhata ja jõuvarusid taastada. Ütlesin isegi, et peaks katuse vahetamist võtma nagu kestvat tegevust, no mõne kuuga vast enne talve ikka saame peamise tehtud. Ei maksa unistada, et mehe puhkuse ajal kõik suuremad tööd tehtud saavad.

Täna lõpetasid mehed veranda katusel kõik eeltööd, mis on vaja pleki panemiseks ja kiskusid tänava poolt katuselt laastu maha. Laastukatuse maha kraapimine on üks jube vastik töö, tolmune ja võtab palju aega. Hakka või mingit tonti palkama siia, kes selle lolli töö ära teeks (aga ei palka, sest ei taha sellist vastutust, kukub veel katuselt alla ka). Kui laastukuhi tänaval juba päris suur oli, hakkasid Connecto mehed me akna all veetrassi vedama. Me tänavale hakkab ajutine vesi tulema miskist jämedast voolikust, mis ainult ristmikul kaevati osaliselt maasse. Igatahes ma jõudsin suurema osa laastusid meestel jalust ära kärutada enne, kui nad veetrassi paika hakkasid kohendama.

Pildistasin siis, kui pool nurgapealset laastu oli alles katusel. Pärast vehkisin tööd teha ja pildistamine ei tulnud enam meelde.

Oleme väga hästi toidetud, sest kui lapsed on siin, siis peab normaalseid söögiaegu pidama, mitte nii nagu meil kombeks on, et esimene söögiaeg alles millalgi hilisel pealelõunal või õhtul. Kui tööd on palju, ei raatsi me söömise peale aega kulutada ja elame vanast rasvast. Lapsed nii rasvased ei ole ja neid tuleb normaalselt toita. Täna pani mees lõunaajal grilli üles ja me naistega siis valvasime liha küpsemist.

Vahepeal, kui oli mõnus pilvealune, pildistasin üles oma roosikese. Üldiselt mul kipuvad tänavu aiapildid pigem tegemata jääma, sest kogu tähelepanu on ehitusel. Roosid ja üldse kõik lilled on tänavu eriti võimsad.

Nüüd tõmbame veits hinge.

30. juuli 2025

Neljapäev, juuli 31st, 2025

Vihma tõttu palju ei jõudnud – veranda katuse teepoolsele osale jäi muist roovitist panemata. Mehed taipasid aegsasti koormakatted alla lasta, enne suurt vihmahoogu. Pärast nad mõõtsid seal katuse all veel ka aluskanga valmis.

Õhtul jalutasime Cafe Miciosse sööma. Oli mõnus tšill ja grill.

Lõunasöögi serveerisime verandale.

Pääseme nüüd koju ainult Kopli tänava kaudu – meie aia taga roosipõõsa ääres laiutab suur auk. Teine samasugune sügavik on Koidula tänava otsas ja need augud on muidugi vett täis. Et seal aukudes toimetada saaks, käib pidev pumpamine, vesi suunatakse Aia tänava kraavi. Praegu ehitatakse Metsa tänava majadele ajutist veetorustikku, sest kogu põhitrass tänava all läheb uuendamisele. Meie majapoole vesi tuleb Aia tänavalt, mistap meil ilmselt veekatkestust ette näha pole.

Katuse ehitamine toimub vihmade tõttu murettekitavalt aeglaselt. Mehel läheb vahel öösiti uni ära ja siis ta hakkab muretsema. Päeval, kui käed-jalad tööd täis, ei ole tal muretsemiseks aega. Peamiselt häirib mõte, et võibolla ei jõuagi katust puhkuse ajal valmis. Augustikuuks lubatakse mitte nii kuuma ilma nagu praegu, aga vihmad ei lõpe. Talve tulekuni on õnneks aega, küll saab.

Absull kõik päeva teised pooled on olnud sellised:

Robi ja Bobi lähevad kohvikusse:

29. juuli 2025

Teisipäev, juuli 29th, 2025

Vihm lõpetas täna ka töö varem kui mehed oleksid tahtnud. Õnneks oli Mrt teinud selleks ettevalmistusi – katuseharjale kinnitas koormakatte sedasi, et saaks katte kiiresti alla rullida, kui jamaks läheb. Tuppa igatahes vihm enam ei tulnud, aga verandale mingist nurgast ikka algul sorises. Veranda põrandal pole muud kui betoon, sellele vihm miskit paha ei tee. Katusetöö on sealmaal, et veranda ühele küljele on pandud nii aluskangas kui roovitis, teiselt poolelt on vana katust koos roovitisega ära võetud ja alles ainult sarikad. Sinna tee poole täna midagi uut panna ei jõudnud, enne tuli vihm kaela. Töö ja üldse kogu elu käib meil siin jälle suure mürina saatel, sest teetöömasinad tulid taas me akna alla toimetama.

Meie pere lugemus piirdub hetkel erinevate ilmasaitidega.

28. juuli 2025

Teisipäev, juuli 29th, 2025

Eile jõudis remont sinnamaani, et veranda katuse üks pool võeti maha ja siis see juhtus – enne, kui Mrt ja Kmr jõudsid kogu katuse koormakatetega katta, algas sajandi suurim padukas. Pmst ujus terve pööning nii, et isegi all töötoas mu kohvinurga aknaaugus sorises vesi. Kmr-i daam oli toas ja märkas, pani käppelt aknalauale miski kopsiku ja poti. Ma lehvisin verandale ämbrite ja pesuvanniga, lükkasin need kõige suuremate jugade alla ja hakkasin põrandalt vett kuivatama. Mees itsitas, et noh, nüüd saimegi “seikluseid.”

Siin pildil on eriti elegantne plekilend:

Üks hommikune pilt ka. Siis, kui veel päike paistis ja kõik oli kena, tõi mees puiduplatsilt katuseroovitist.

Sain eile oma peenrast suure suvikõrvitsa ja küpsetasin selle ahjus ära.

Tunnen ennast üsna kasutuna, kuigi tegeleme siin Kmr-i daamiga ehitajate toitlustamisega ja vahepeal täidan lühiajalisi lisaülesandeid, mida mulle katuselt hüütakse. Kuna eile sai mu suur poeg 40, siis lõime siin naistega klaase kokku.

Muidu üldiselt see katusetöö osa tundub nii raske, et mul lähevad varsti sellest närvid läbi.

25. juuli 2025

Laupäev, juuli 26th, 2025

Mrt suutis eile viie tunniga verandale põranda valada. Proovisin algul abiks olla, et mina teen segu ja mees kärutab ja valab, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja. Ühe ringi suutsin – kolm kühvlitäit kildu, kaks liiva, üks tsementi – ja sain siis aru, et ei ole minust kühveldajat. Kühvlitäied olid mu jaoks liialt rasked, et neid üle rinna segumasinasse loopida. Mees kommenteeris ainult, et ega looduse vastu ei saa ja tegi kogu töö üksinda. Üle kolme tonni betooni läks põrandasse.

Järgmine töö on katus.

23. ja 24. juuli 2025

Reede, juuli 25th, 2025

Dokumenteerin jätkuvalt tempos kaks päeva korraga. Üleeile oli Kmr siin oma daamiga, aitas isal ehitusvärke teha. Veranda remont jõudis sinnani, et sai hakata liiva sisse vedama.

Me naistega käisime vanalinna poodides ja enne koju tulemist ostis Kmr-i daam meestele Dietrichist kooki. Meestel on mõlemal seal omad lemmikkoogid, aga kuna hind on kerkinud 7,90-le tükist, siis me Mrt-ga sinna kooki ostma enam naljalt ei satu. Vähe nad siis ei rõõmustanud, onju. Tegin õhtuks lihtsat suvist sööki ja nautisime.

Eile kärutas mees veranda põrandasse seitse haagisetäit liiva juurde, kokku 3,5 tonni. Sellele kulus peaaegu terve päev. Pärast veel silus ja tegi ettevalmistusi betooni valamiseks. Vahepeal oli mega padukas ja äike, õhtul tuli veel selline vihm, et tänav muutus jõeks ja vesi hakkas ühest kohast vundamendi alt majja pressima. Verandaalune on olnud kogu aeg märg just seetõttu, et tänav on ehitatud kõrgeks ja sealt kõik vihm majadele voolab. Saab siis nalja näha, kas peale teeremonti see jama ükskord kaob.

Mul oli eile peamiselt suvitus. Hommikul sõitsin rattaga Vasikaholmile ja kohvitasin seal laste karavani juures. Vahepeal käisin kodus Elina kingituse järel, andsin selle talle varem kätte, sest ega me õigel päeval ilmselt nende juurde minna ei saa.

Ujuma ei jõudnudki, sest selleks ajaks, kui Mrt töö lõpetas, käis juba üks äikesepauk teise otsa ja mega vihm voolas alla.

Naabrimehel oli eile siin keegi töömees kuuri katust parandamas ja küsis, kas meil siledat plekki pole. Vana eterniit on nii suure lainega, et sellele tänapäevane enam lappimiseks ei sobi. Andsin talle ära meie veranda trepikatuse, mille muidu oleksime metalli kokkuostu viinud.

Täna teeb Mrt ettevalmistusi veranda põranda valamiseks, vaja armatuur panna ja. Plaanis on tellida betoonimesilane, sest veranda põrandasse läheb nii suur hulk segu, et ise väikese masinaga seda teha oleks paras nöök. Väga loodame, et järgmisel nädalal jõuame töödega katusele, sest mul ainult üks nädal veel puhkust ongi ja mehel päris üksi katusetöid teha oleks keeruline. Ehk me poisid ikka ka tulevad veel millalgi siia normipäevi tegema.

EDIT: Mrt hakkab ikkagi ise segu tegema ja põrandat valama. Pidi olema keeruline rehkendada kui palju betooni peaks mesilane tooma.

21. ja 22. juuli 2025

Kolmapäev, juuli 23rd, 2025

Esmaspäeval tähistasime perega mu sünnipäeva. Ütlen ikka, et ma üldse ei viitsi, et igast kingitusi tuuakse, st oleks parem, kui ei toodaks mitte midagi, aga seekord sain nii palju vahvaid kinke, et pean oma sõnu sööma. Varstolmuimeja (Mrt-ga koos ostsime), siidisall, Crocsid, hiigelsuur õuelillepott ja mis kõik veel. Tegime väikese õuepeo ja läksime juba kell pool kümme laiali. Aga oli lõbus ja naerda saime suures koguses.

Istume siin kuuri terrassil kuumas õhtupäikeses, üks 62 ja teine 51:

Tüdrukud mängisid õhtul tänaval palli ja lennutasid selle kogemata tädi Evi aeda. Evil on aed seestpoolt lukus, sinna ei saa niisama sisse jalutada, et pall ära tuua. Koputasin siis aknale ja Evi tuli tegi meile värava lahti. Ta oleks nagu oodanud, et külla läheme, kutsus aeda ja kasvuhoonet vaatama. Tüdrukud lippasid varsti koos palliga minema, aga meie Ilonaga jäime sinna lobisema. Evi küsis, kui vanaks ma sain ja kui ütlesin, et 62, siis ta kallistas mind ja ohkas et nii noor alles. Pean teda uskuma, ta ise on 97. Ütlesin Evile, et ta mulle suureks eeskujuks on, ma tahaks ka nii pika elu elada selge mõistusega ja krapsakalt. Tema vanuseni on mul 35 aastat minna. Jah, ma olen väga noor veel.

Ja eile siis andis mees jälle ehitusele pihta. Mardi pere jäi Haapsallu, ööbisid oma karavanis, me naistega saime siis kenasti suvitada ja niisama ringi luusida ja mehed kahekesi ehitasid. Mrt oli suures vaimustuses sellest, et kui töötades ilmuvad mingid riistad justkui iseenesest kätte ja enne kui jõuad mõelda, et peaks miski mõõdu võtma, keegi teine selle sulle juba ütleb. Kuna Mart oli abiks, siis jõudis Mrt ära teha poole suurema hulga tööd kui algselt arvanud oli. Verandale sai peale tuuletõke ja õhtul sai valatud ka viimane külg vundamenti.

Seinas on erinevad tuuletõkked, see kollane on vanem versioon. Kui Mrt tuuletõket ostmas käis, ei olnud siit peale selle kollase jäänuste midagi võtta, aga ta ei tahtnud ehituses pausi teha ja ostis viimase kollase jäägi ära. Musta kattega tuuletõke tundub tugevam ja linnud seda vast ka üldse nokkida ei taha. Meil pole plaanis sel suvel verandale laudist peale panna, sest katus võtab kindlasti ka suure aja ja vaevalt, et jõuame. Ei tahakski fassaadi enne ilusaks teha kui tänav on korda tehtud, selle ehitus peaks lõppema aasta lõpuks.

Õhtu tõi palju elevust, sest tahtsime veranda vundamendi sisse panna tulevastele põlvedele pudeli sõnumiga sellest kaugest ajast, mis on tänapäev. Mingeid ajalehti meil pole, aga õnneks leidub me majas alati ajakirju Kaitse Kodu. Mart valis sealt välja mõned märgilised leheküljed, lisaks läksid pudelisse mõned eurosendid ja Mia kirjutas suure hoolega valmis tähtsa sõnumi sellest, kes me oleme, mis kuupäev ja kellaaeg on, kui palju on väljas sooja jne. Viimaks joonistas Mart paberile ka meie maja vaate kuuri terrassi poolt. Kiri sai märkmikulehele, millel sobivalt igasugu logod ja kirjad peal.

Igatahes sai meie sõnum väga isamaaline.

Pudel tuli välja veranda põranda alt, nüüd on see müüritud veranda välisnurka betooni sisse. Mart tegi selle koha peale ka hashtagi. Pole teada, kas selle “posti” keegi kunagi üldse välja võtab sealt, aga veider on kujutleda, et see võib ju siiski juhtuda nii umbes 200 aasta pärast.

Lapsed sõitsid õhtul sadamasse, et sealt täna Vormsile edasi minna. Praamile on neil plaan minna ratastega, sest mis sest autost kaasa vedada.

Eile oli tegelikult üks ülimalt mõnus puhkusepäev. Kooserdasime tüdrukutega mööda vanalinna poode, ka selliseid kaltsukaid, kus ma polnud varem käinud. Ühest taaskasutuspoest õnnestus mul skoorida meie kodule postkast, mille sarnast olin ammu otsinud. See maksis taaskasutuse kohta absoluutselt liiga palju, 59 eurot, aga kui võrrelda uute kastidega poes, mida alla 100 raha ei saagi ja mis on kas koledad või ebapraktilised, siis tegin ikkagi päris hea diili.

Eile õnnestus sooritada ka esimene tänavune ujumine, käisime tüdrukutega väikeses viigis.

Miuksu pelgas algul külma, aga viimaks oli temagi vees. See koht viigi taga, kus suplemas käime, on selline, et ainult paar meetrit on madalat osa ja siis lähebki kohe sügavaks. Aga meie tüdrukud oskavad enam-vähem titest saati hästi ujuda, sest käisid selles lasteaias, kus on bassein ja ujumistunnid. Nendega on hea julge vee ääres käia, ma ise ei ujugi nii hästi.

Täna tuleb isale appi väike poeg oma daamiga. Veranda on selles järgus, et järgmine töö on põranda valamine, täna nad teevad selleks ettevalmistusi – vaja betooni alla vedida kõik õuel vedelevad kivid ja kuuris kivistunud segukotid. Mrt läks just üle tee metallitöökotta, sest avastas, et kärul on miski keevis lahti. Me polegi nendega varem suhelnud, kuigi metallitöökoda otse oma akna all on ju igati kasulik naaber.

Puhkus kestab 😀

18. ja 19. juuli 2025

Laupäev, juuli 19th, 2025

Sundisin ennast praegu jõuga arvutisse, sest tahaks kogu remonti järjest dokumenteerida. Eile värvisin ma aeda, mees jätkas verandal tuuletõkke panemist ja lammutas tee poolt ära kõik tugipostid. Täiesti võimalik, et mul tuleb siin mingi segane piltide järjekord, sest noh, reaalselt ei suudagi järge pidada.

Eile siis toimus midagi sellist.

Kuna tänaseks oli ennustatud järjekordselt eriti kuuma päeva, haarasin oma värviämbri ja läksin aeda võõpama juba hommikul kell kaheksa. Olen värvimisega saavutanud teatud vilumuse, sest täna läks töö eriti kiiresti. Hea oli, et kohe varahommikul alustasin, sest mesilased ei olnud veel ärganud ja tundus, et ka kompostikastis elavad sipelgad magasid. Eile need tüübid mind rämedalt segasid, täna nii vara neid veel polnud. Hea oli naabri suure toominga varjus töötada, ei hakanud palav ega midagi. Mul läks aiaga paar-kolm tundi ja kuna värvi oli tilk järel, siis tõmbasin üle ka kuuri tuulekasti, mis eelmisel aastal lõpetamata jäi. Igatahes ma olen oma maalritöödega väga rahul, kolme päevaga sain kõik tehtud, 10-liitrine värvipott tühjendatud.

Värvimine käis mul muusika saatel, sest naabril on ehitaja, kes enne üldse tööd ei alusta, kui pole oma Makita raadiot käima pannud. Täna naabri aias värvides me lobisesime ka temaga üksjagu. Ehitajale lobiseda meeldib, peab pidevalt pikki telefonikõnesid ja teeb suitsupause, töö tal väga hästi ei edene.

Olen oma lillekeste pildistamise unarusse jätnud ja tegelikult on see tegevus ka raskendatud, sest terve hoov on täis ehitusvärke ja lammutamise kola. Värskelt värvitud plangu taustal ikka midagi sain.

Käisin täna rattaga surnuaial, sest polnud juba mitu nädalat seal käinud ja nagu arvata oligi, platsid olid paksult oksi ja männiokkaid ja -õisi täis. Jube, kus ma rookisin seal, aga sain enam-vähem korda. Võõrasemad olid ära õitsenud ja haihtunud, vbla kitsed pistsid viimased taimed nahka, aga möödunudaastane kanarbik kasvab kenasti.

Veranda ehitusega jõudsime õhtuks sinnamaani, et kõik aknad on ees. Panime Mrt-ga kahekesi kuus akent järjest ette. Ja need on rämerasked ju! Ma akendega majandamist olen kartnud kõige rohkem, sest nende ettepanemine on jube suur pingutus ja riskantne ka, kogu aeg on hirm, et libiseb peost ja läheb klaas katki või midagi. Õnneks saime hakkama, aknad on ees ja veranda jälle nagu täitsa ühes tükis. Mehel on veel seal ülaosas lammutamist ja natuke tuuletõket panna, siis jääb veel põranda valamine suurematest töödest. Tahaks jõuda nii, et saaks vähemalt mu puhkuse viimasel nädalalgi katust vahetama hakata. Enne ei saa katusega alustada, kui veranda pole tagasi kokku pandud.

Imeliselt sirge aknarida jäi tänava poole.

Me oleme nüüd täiesti kutud. Mees otsustas, et teeme homme puhkepäeva ja kuna ülehomme on mul sünnipäev ja lapsed tulevad külla, siis ilmselt teeme kaks puhkepäeva järjest. Täna oli mul kindel plaan õhtul ujuma minna, aga kui töödega lõpetasime, olin nii väsinud, et ei jaksanud isegi rattaga viigi äärde sõita. Ehk saame homme ikka natuke suvitada ka. Tahaks.

17. juuli 2025

Reede, juuli 18th, 2025

Puhkuseaegsed tööpäevad venivad 12-tunnisteks. Ma hakkasin eile kohe hommikul aeda värvima ja see kükki-püsti võttis mu suures kuumuses sedavõrd läbi, et kella kahe paiku jätsin pooleli. Jõudsin üle võõbata väikese värava mõlemalt poolt ja kogu Aia tänava poolse osa tee poolt. Värvi peab värskendama sellepärast, et kui aia ehitasime, ma ainult ühe kihi värvi panin lippidele. Eks näis, kui palju täna seal edasi teha jaksan, mu kere oli eile ikka nii vaevatud, et öösel isegi uni ei tulnud. Mul alati see juhtub suurema füüsilise pingutusega, et keha ei rahune maha, valutas ka krt igast otsast. Ega see paksu vanamuti elu pole kerge. Aga muidu üldiselt ma olen rõõmus selle üle, et ikkagi väga mitu tundi järjest jaksan kükke teha.

Lillepotid on aia taga selleks, et kellelgi ei tuleks pähe oma autot siia parkida. Peale tee ehitust tehti siin väheke haljastuse taastamist ja aia ääres on pehme muld, kuhu pole jõudnud muru kasvada. See mullane osa muutub vihmadega poriauguks. Meie tänavatele tegelt praegu võõrad sõita ei tohigi, igal pool on märgid ees, sest Metsa tänaval käib remont, aga ümberringi on igasugu majutuskohad ja ürituste ajal ekslevad siin ikkagi ka võõrad autod.

Verandal võtsime eile eest ka kõik teepoolsed aknad. Jõudsin kõigil akendel vana vahu maha kraapida, sellest on mu uutel töökinnastel nüüd sõrmeotstes augud. Õhtupoole ma muud ei teinudki, ainult koristasin ehitusplatsi, sest Mrt muudkui lammutas ja vanu lauatükke lendas. Päeva lõpuks oli tööjärg sealmaal, et veranda eesosale olid uued toed pandud, üks neist küll ajutine (on praegu ühe akna kohal). Kõige raskem on mehel olnud ilmselt maja kergitamine, eile ta pidi tõstma tänavapoolset nurka lausa 12 sentimeetrit. Aga nüüd peaks veranda igatahes olema sirge igatepidi.

Kassistent valvas puiduhunnikut:

Akende allavõtmiseks on mehel suurepärane süsteem ehitatud, aga ma mõtlen õudusega, et veel kuus akent tuleb ju ette tagasi ka panna. Aknaid tagasi tõsta on kordades raskem.

Maja tõstmiseks on mehel suurepärane tungraud, mis suudab kuni 10 tonni üles upitada.

Pildilt on näha, et ta tõesti kerkis. Veranda sokliosa parandas naabrinaise tellitud töömees 2017. aastal. Selle soojustuse saame loodetavasti paika jätta, ainult plekiga peab midagi lisaks ette võtma, sest see enam sirgelt ei jookse.

Üritan endale mitte stressi tekitada teadmisega, et meile on täna külalisi tulemas. Loodetavasti saabuvad nad alles õhtul, kui ma enam midagi muud teha ei jaksa, kui istuda ja lobiseda. Suvi lendab hullu kiirusega ja vähe on neid päevi, kui vihma ei saja – iga kuiv tund tuleb maksimaalselt ära kasutada, et kõik pakilised tööd saaksid enne talve tehtud.

14. juuli 2025

Teisipäev, juuli 15th, 2025

Ma ei tea, mis ime seda verandat küll püsti on hoidnud, kui polnud vundamenti ja tugipostid olid kõik allosast mädad. Võibolla see on ta päästnud kaela kukkumast, et ülemised palgid on kõvasti maja küljes kinni. Vanast verandast ei jäägi ilmselt muud alles, kui ainult ülemine palgijooks, kõik muu tuleb välja vahetada. Lihtsam oleks olnud kõik minema tassida ja puhtale platsile uus veranda ehitada, aga samas – kui seinad jupi kaupa välja vahetada ja ühe poole kaupa teha ka vundamenti, saab ikkagi katuse all toimetada ja pole vaja leiutada, kus hoiustada aknaid ega pea muretsema, et tänavale avatud õuest tööriistad minema jalutavad. Ehk et see asi siin näeb ikkagi välja nagu renoveerimine, mitte uue ehitamine, väljastpoolt.