Sundisin ennast praegu jõuga arvutisse, sest tahaks kogu remonti järjest dokumenteerida. Eile värvisin ma aeda, mees jätkas verandal tuuletõkke panemist ja lammutas tee poolt ära kõik tugipostid. Täiesti võimalik, et mul tuleb siin mingi segane piltide järjekord, sest noh, reaalselt ei suudagi järge pidada.
Eile siis toimus midagi sellist.
Kuna tänaseks oli ennustatud järjekordselt eriti kuuma päeva, haarasin oma värviämbri ja läksin aeda võõpama juba hommikul kell kaheksa. Olen värvimisega saavutanud teatud vilumuse, sest täna läks töö eriti kiiresti. Hea oli, et kohe varahommikul alustasin, sest mesilased ei olnud veel ärganud ja tundus, et ka kompostikastis elavad sipelgad magasid. Eile need tüübid mind rämedalt segasid, täna nii vara neid veel polnud. Hea oli naabri suure toominga varjus töötada, ei hakanud palav ega midagi. Mul läks aiaga paar-kolm tundi ja kuna värvi oli tilk järel, siis tõmbasin üle ka kuuri tuulekasti, mis eelmisel aastal lõpetamata jäi. Igatahes ma olen oma maalritöödega väga rahul, kolme päevaga sain kõik tehtud, 10-liitrine värvipott tühjendatud.
Värvimine käis mul muusika saatel, sest naabril on ehitaja, kes enne üldse tööd ei alusta, kui pole oma Makita raadiot käima pannud. Täna naabri aias värvides me lobisesime ka temaga üksjagu. Ehitajale lobiseda meeldib, peab pidevalt pikki telefonikõnesid ja teeb suitsupause, töö tal väga hästi ei edene.
Olen oma lillekeste pildistamise unarusse jätnud ja tegelikult on see tegevus ka raskendatud, sest terve hoov on täis ehitusvärke ja lammutamise kola. Värskelt värvitud plangu taustal ikka midagi sain.
Käisin täna rattaga surnuaial, sest polnud juba mitu nädalat seal käinud ja nagu arvata oligi, platsid olid paksult oksi ja männiokkaid ja -õisi täis. Jube, kus ma rookisin seal, aga sain enam-vähem korda. Võõrasemad olid ära õitsenud ja haihtunud, vbla kitsed pistsid viimased taimed nahka, aga möödunudaastane kanarbik kasvab kenasti.
Veranda ehitusega jõudsime õhtuks sinnamaani, et kõik aknad on ees. Panime Mrt-ga kahekesi kuus akent järjest ette. Ja need on rämerasked ju! Ma akendega majandamist olen kartnud kõige rohkem, sest nende ettepanemine on jube suur pingutus ja riskantne ka, kogu aeg on hirm, et libiseb peost ja läheb klaas katki või midagi. Õnneks saime hakkama, aknad on ees ja veranda jälle nagu täitsa ühes tükis. Mehel on veel seal ülaosas lammutamist ja natuke tuuletõket panna, siis jääb veel põranda valamine suurematest töödest. Tahaks jõuda nii, et saaks vähemalt mu puhkuse viimasel nädalalgi katust vahetama hakata. Enne ei saa katusega alustada, kui veranda pole tagasi kokku pandud.
Imeliselt sirge aknarida jäi tänava poole.
Me oleme nüüd täiesti kutud. Mees otsustas, et teeme homme puhkepäeva ja kuna ülehomme on mul sünnipäev ja lapsed tulevad külla, siis ilmselt teeme kaks puhkepäeva järjest. Täna oli mul kindel plaan õhtul ujuma minna, aga kui töödega lõpetasime, olin nii väsinud, et ei jaksanud isegi rattaga viigi äärde sõita. Ehk saame homme ikka natuke suvitada ka. Tahaks.