Puhkuseaegsed tööpäevad venivad 12-tunnisteks. Ma hakkasin eile kohe hommikul aeda värvima ja see kükki-püsti võttis mu suures kuumuses sedavõrd läbi, et kella kahe paiku jätsin pooleli. Jõudsin üle võõbata väikese värava mõlemalt poolt ja kogu Aia tänava poolse osa tee poolt. Värvi peab värskendama sellepärast, et kui aia ehitasime, ma ainult ühe kihi värvi panin lippidele. Eks näis, kui palju täna seal edasi teha jaksan, mu kere oli eile ikka nii vaevatud, et öösel isegi uni ei tulnud. Mul alati see juhtub suurema füüsilise pingutusega, et keha ei rahune maha, valutas ka krt igast otsast. Ega see paksu vanamuti elu pole kerge. Aga muidu üldiselt ma olen rõõmus selle üle, et ikkagi väga mitu tundi järjest jaksan kükke teha.
Lillepotid on aia taga selleks, et kellelgi ei tuleks pähe oma autot siia parkida. Peale tee ehitust tehti siin väheke haljastuse taastamist ja aia ääres on pehme muld, kuhu pole jõudnud muru kasvada. See mullane osa muutub vihmadega poriauguks. Meie tänavatele tegelt praegu võõrad sõita ei tohigi, igal pool on märgid ees, sest Metsa tänaval käib remont, aga ümberringi on igasugu majutuskohad ja ürituste ajal ekslevad siin ikkagi ka võõrad autod.
Verandal võtsime eile eest ka kõik teepoolsed aknad. Jõudsin kõigil akendel vana vahu maha kraapida, sellest on mu uutel töökinnastel nüüd sõrmeotstes augud. Õhtupoole ma muud ei teinudki, ainult koristasin ehitusplatsi, sest Mrt muudkui lammutas ja vanu lauatükke lendas. Päeva lõpuks oli tööjärg sealmaal, et veranda eesosale olid uued toed pandud, üks neist küll ajutine (on praegu ühe akna kohal). Kõige raskem on mehel olnud ilmselt maja kergitamine, eile ta pidi tõstma tänavapoolset nurka lausa 12 sentimeetrit. Aga nüüd peaks veranda igatahes olema sirge igatepidi.
Kassistent valvas puiduhunnikut:
Akende allavõtmiseks on mehel suurepärane süsteem ehitatud, aga ma mõtlen õudusega, et veel kuus akent tuleb ju ette tagasi ka panna. Aknaid tagasi tõsta on kordades raskem.
Maja tõstmiseks on mehel suurepärane tungraud, mis suudab kuni 10 tonni üles upitada.
Pildilt on näha, et ta tõesti kerkis. Veranda sokliosa parandas naabrinaise tellitud töömees 2017. aastal. Selle soojustuse saame loodetavasti paika jätta, ainult plekiga peab midagi lisaks ette võtma, sest see enam sirgelt ei jookse.
Üritan endale mitte stressi tekitada teadmisega, et meile on täna külalisi tulemas. Loodetavasti saabuvad nad alles õhtul, kui ma enam midagi muud teha ei jaksa, kui istuda ja lobiseda. Suvi lendab hullu kiirusega ja vähe on neid päevi, kui vihma ei saja – iga kuiv tund tuleb maksimaalselt ära kasutada, et kõik pakilised tööd saaksid enne talve tehtud.