Ühed lugud

Meil on täna eriti pidulik esmaspäev, sest laps tegi viimase autoeksami ja sai kätte oma B-kategooria juhiload. Nüüd võib ta järgmised kaks aastat ema või isa kõrval vahtralehtede all roolis olla, kuni 18 saab ja üksi sõitma hakkab. Muude inimeste kõrval võib ta roolis olla siis, kui lapsevanemad volituse kirjutavad.

Selle tähtsa päeva puhul tegin kolm head sööki, millest kahte laps ei söö (ega ei lootnudki, sellepärast ostsin talle ettenägelikult tüki sülti). Meisterdasin kalahakklihavormi ja lillkapsapüreed ja pidulikuks puhuks maasikate ja vahukoorega rullbiskviiti.

 Kalahakklihavorm on tehtud Vetteli forellihakklihast, mida ostsime Muhu kalapoest. Hea odav kraam ja maitseb värske ja mõnus, oluliselt parem kui suurtest ketipoodidest ostetud lõhehakklihad. Kalahakklihaga saab teha igasugu häid asju, suppi näiteks ja kotlette. Ma täna ka hakkasin omast arust kotlette tegema, aga tainast tehes otsustasin ümber, sest ei viitsinud pliidi ääres passida, ja keerasin kokku hoopis hakklihavormi.

Forellihakklihavorm:

1 kg forellihakkliha
3 muna
2 spl pofiberit
2 hakitud sibulat
soola ja pipart maitse järgi
peale riivimiseks juustu

Keerasin kõik kraami kokku, valasin klaasvormi, peale riivisin juustu hea paksu kihi ja küpsetasin 230 kraadiga 30 minutit.

 Mu meelest tuli see vorm täna eriti hea välja, pofiber vist natuke isegi kergitas seda, sest kenasti läks puhevaks.

Lillkapsapüreed teeme nii, et keedame jupitatud lillkapsa soolaga maitsestatud vees pehmeks, valame vee ära, tambime lillkapsa katki nagu teeks tavalist kartuliputru, võitükke ja hakitud sibulat paneme maitseks. Laps on meil eriline lillkapsapõlgur, temale ei hakanud seda pakkumagi, aga ise sõime hea isuga.

Rullbiskviiti tegin umbes samamoodi nagu eelmiselgi korral, et 6 muna, 0,5 dl kookosjahu, 0,5 dl erütritooli ja 2 spl fiberhuski, aga lisasin taignale 1,5 spl toorkakaod. Küpses 175 kraadi juures 17 minutit. Mulle imponeerib šokolaadine maitse rohkem kui kookosjahu maitse, toorkakaoga oli hea kookos ära peita. Mul mandli- ja kookosjahuga on see teema, et kui ainult nendega küpsetan, siis kuidagi väga ühtmoodi maitsevad kõik asjad ja see mekk on mind ammu ära tüüdanud.

 Maasikad tagurpidi keeratud biskviidil, nagu tapeet või midagi.

 Selline väga sile rull jäi, meenutas kokku rullides jõupaberit, höhö.

 Rulli sees on vahukoor ja maasikad. Imestan, kui mugav seda rullbiskviiti väänata on, täiega sitke ja mittemurduv leidus, peaaegu mittebiskviit. Mõtlen järgmine kord torti teha umbes sama retsepti järgi, ühest kogusest saab täpselt kaks taignakihti.

 Mehed ühe tükiga ei piirdunud. Järelikult tuli hea välja 🙂

Täna tehtud söögid on me kahe päeva noos. Homme on trennipäev ja süüa ei tee siin majas keegi.