Ühed lugud

Ohh, mis mõnus on tulla reede õhtul koju, kui söök on ennast ise valmis teinud! Istu ainult lauda ja hakka nosima! Panin hommikul potti hapukapsa ja sealihakäntsaka hakkama, lõuna paiku hakkas slow cooker küpsetama ja kella kuueks oli kõik valmis. Taimer on ikka üks hea leidus, slow cookerist rääkimata.

Ja siis, ja siis… küpsetasin vahvleid! Olin ausalt üteldes unustanud, et meil üldse selline aparaat kodus on nagu vahvliküpsetaja, kuigi see paikneb mul köögikapil otse köögikombaini tarvikute kõrval. Ma lihtsalt ei pane seda tähele, sest ei kasuta. Täna leidsin internetist lchf-inimesele sobiliku vahvlite retsepti, mis muidugi oli kohe vaja järele proovida.

Vahvlite retseptis on 50 g võid, 4 muna, 2,5 dl vahukoort, 0,5 dl vett, 1,5 spl fiberhuski, 0,5 dl mandlijahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 1 tl vanillipulbrit, näpuotsaga soola. Kuivad ja vedelad ained segasin eraldi mollides, viimaks vahustasin kõik kokku. Imeliselt lihtne oli vahvleid küpsetada, lapsepõlv tuli meelde.

 Täitsa ilusad, onju? Sain üheksa vahvlit ühest taignakogusest.

 Mrt serveeris endale vahvli vahukoore ja maasikatega.

 Kmr-i versioon oli banaani ja maasikatega.

 Ma keerasin omale vahukoore ja maasikad vahvli vahele. Njämma.

Ma ei tea, mis nende maasikatega tänavu on, et need nii hea maitsega tulevad keset talve? Geneetiliselt muundatud? Muidu on ju talvised maasikad alati nagu butafooria, maitseta ja lõhnata, aga tänavu on nad magusad ja lõhnavad imeliselt. Mingi hull sort. Kui sellel korral üks kord elame, siis võib ju selliseid endasse sisestada.

Mul käis reedese söömaaja kõrvale muidugi ka punane vein, Cono Suri ökoveini limpsin veega pooleks. Mulle ei meeldi, kui vein või üldse mingi alko pähe hakkab, sellepärast on hea veini lahjendada. Too ökovein on iganädalaseks tarbimiseks mu jaoks liiga kallis ka, a veega lahjendades ma saan ühest pudelist kaks, hahaa. Kaval, onju? Veega olen veini joonud juba ammusest ajast, ei teagi, kust see komme mulle külge hakkas.

Kui veel selle nädala söökidest rääkida, siis meil on siin uus lemmik praetud värske kapsas. See käib nii, et laseme kõigepealt kapsa köögikombainis peenikesteks ribadeks ja siis praeme panni peal rohke või sees. Õudsalt maitsev. Kõlbab lisandiks igasugu soolase valgu kõrvale. Tegin siin ükspäev lihtsat ahjuvormi lõhehakklihast. See käis nii, et lisasin lõhehakklihale (vist oli 700g pakk või isegi suurem) kolm muna, paar supilusikatäit fiberhuski, ühe suure hakitud sibula, soola ja pipart. Küpses see mögin klaasvormis 230 kraadiga pool tundi ja valmis oligi. Väga lihtne teha ja maitses hea.

Söögist ma rohkem täna ei kõnele.

Reedene tööpäev algas sedasi, et üks kunde tõi mulle imelise kimbu topeltõiega nartsisse. Oo, kui hästi need lõhnavad! Ei mäletagi, millal viimati kelleltki lilli sain, vist sünnipäeval oli see, kui siiski. Klient oli tänulik, et teda aitasin. See üks niisugune lugu oli, et inimene oli ostnud Elionist läpaka ja arvas, et ei oska kasutada selle plaadiseadet. Ta tuli abi küsima ja ma pidid ta pettumuseks ütlema, et aga sellel läpakal ei olegi ju plaadiseadet. Kusjuures kunde oli ekstra sellepärast tolle odava mudeli valinud, et plaati ka ikka sisse panna saaks. Ja ta oli samal hommikul käinud ka uuesti Elionis kurtmas, et ei saa plaadimängijat lahti ja seal klienditeenindaja vabandas, et neil pole tehnikut kohal, et ei saa hetkel aidata, aga et küllap see kuidagi tarkvaraliselt ikka lahti peab tulema kui nuppu ei ole. Aru ma ei saa, kas Elion ei suuda oma klienditeenindajaid niigi palju koolitada, et need aru saaks, kas arvutil on dvd-kirjutaja või on selle koha peal ainult tühi esipaneel?!

Inimesed, ärge ostke arvuteid telefonimüüjate käest!

No vot. Igatahes ma otsisin Elioni lehe pealt välja, et Asuse mudel X553MA on plaadiseadmega ja selle toote nimetus oli kundel ka arve peal ja selle eest ta maksis, kahjuks see arvuti, mille ta sai, oli hoopis Asus X553M. Tollel vanemal mudelil ilmselt siis ei pidanudki dvd-kirjutajat sees olema, Elioni lehelt seda toodet enam ei leia, sellepärast võrrelda ei saa. Klient ei olnud märganud, et polnud saanud sama kaupa, mis ta arvel seisis. Ma loodan, et Elion vahetab nüüd ta arvuti välja tolle uuema mudeli vastu, mille eest kunde maksis, tagasi see klient meie juurde igatahes täna ei tulnud.

Aga mina teenisin tänu Elioni tuulepeadele endale kimbu nartsisse 🙂

Õhtul leidsin me elutoa nurgast sellise “kosmosejaama”:

 Mrt on siin natuke lõbutsenud vahepeal ja pisut leiutanud, mille tulemusena valmis seadeldis, mille abil saame juba kodust saare poole sõitma hakates suvilas sisse lülitada kütte ja saame ka vaadata, mitu kraadi toas parajasti sooja on ja lisaks saame kaamerast jälgida, kes meie õue peal kõnnib. Päriselt. Peaasi, kui sinna maailma otsa peale elektrit antakse, ega tuulise ilmaga alati ei anta. Siiski päris tore mänguasi, ma ütleks. Kujutan juba ette, kuidas istun töö juures arvutis ja vaatlen, kuidas naabrid me aias õunu varastavad 🙂 Äkki nad siis ei julgegi enam tulla, kui sildid üles paneme, et videovalve ja värgid? Ega jah, tänapäeval pole mõtet võõra õue peale luusima minna, sest iial ei tea, kust posti otsast pauk tuleb.

Ähh, nüüd sai jutt otsa 🙂 Olge ise ka mõnusad!