Kolm jämedat ahvenat (tõeliselt jämed ahvenad, kui puhtas Saaremaa keeles väljenduda), üks suur porgand, kaks eriti tillukest kaalikat (nagu õunad), üks juurseller, soola, pipart, kaks lehte loorberi ja kamaluga värsket tilli. Pott on mul vist 4-liitrine, päris ääreni vett ei pannud. Ahvenad panin külma veega keema umbes 7-8 minutiks. Siis valasin kogu kupatuse läbi sõela (ahvenad mõistagi jäid sõelale). Kurnatud supivedeliku panin kohe pliidile tagasi ja juurviljakuubikud sinna sisse. Loorberilehed panin ka potti tagasi ja paar tera pipart. Nii kaua kuni juurikad pehmeks keesid, nokkisime Mrt-ga ahvenate seest kena valge liha välja. Kui muu kraam tundus pehme olevat, läks ahven potti tagasi ja podises seal natuke. Värske tilli lisasime, kui supp valmis.
Mrt just sööb praegu seda suppi ja kommenteerib, et hästi palju maitset on. Ma täiendaks, et mitte lihtsalt maitset, vaid väga head maitset. Üks, mis supi mõnusaks teeb, on kindlasti juurseller. Ahvenad annavad parima maitse välja siis, kui need keeta tervelt, pead otsas ja puha (sisikonnad muidugist välja puhastatud). Ma ainult sabad kaksasin ära, sest muidu ei tahtnud kalad potti mahtuda.
Njämma. Parim kalasupp, mida siin majas söödud.
Me täna Muhu saarele ei jõudnudki, sest vaatasime, et nii vähe aega ja mõtlesime, et nagunii paremad palad ära ostetud. Aga käisime nüüd niisama sihitult sõitmas ja ilma nautimas – Soela sadamas ja mujal sealpool. Tööisu läks enne nii äkki ära, et vaatamata suurtele nädalavahetuse plaanidele tulin juba enne lõunat lapikojast tulema. Jube niisama vedelemise ja hängimise isu on täna 🙂
Õhus on kevadet, sellepärast. Pühapäeviti peabki niisama ringi hängima (ütleb inimene, kes ärkas kell seitse ja lõikas pool päeva õunapuid:))