Esimene puhkusenädal on olnud täpselt nii aeglane nagu lootsin. Ma küll ei lootnud, et esimesed kaks päeva pean mitu tundi palgatööd tegema, see polnud mingi tore. Aga asendajat mul pole ja tuleb leppida. Kuna mehel oli ka igasugu tööasju, muuhulgas uute tudengite vastuvõtt, siis kujuneski mu esimene puhkusenädal rohkem nagu hoo mahavõtmiseks ilma suuremate plaanideta. Vihma sadas ka ja…
Eile läks ilm ilusaks ja mees sai katuse kallale minna. Aasta tagasi jäi katus pooleli mehe haiguse tõttu, nüüd siis laseme edasi. Mrt jõudis ühe päevaga ehk kokku umbes kaheksa tunniga maha võtta kogu eterniidi ja suurema osa laastust. Tee poolt jätkab laastu võtmist täna. Hullult vastik ja must töö. Õudselt palav ilm oli ka, aga õnneks leidus tuulekest ja sai töötada ka tuulesuunda arvestades, et ei peaks tolmu sisse hingama. Maski mees ei kasutanud, sest sellega ta oleks ilmselt enne õhtut pildi tasku pannud. Kui peale pikka tolmutamist miskit musta ninast välja ei nuuska, siis ilmselt ei ole ta 140 aastaga katusele talletunud tolmu sisse hinganud.
Õhtul tegime väikese jalutamise ja pildistasin me maja veel kord tänava poolt. Vaatasime, et on ikka kena see vana laastukatus ja arutasime, et ei tea, kas oli tollal, päris alguses, üldse majal mingi vooder peal või lihtsalt palk.
Õhtu oli lihtsalt imeline. Istusime tagalahe ääres, hingasime sisse mereõhku ja nautisime vaikust. Hullud Ameerika autode hordid on linnast lahkunud, päris kreisid olid need kolm päeva, kui need autod nagu laevad linnas tossutasid ja müristasid, enamusel purjus soomlased pardal. Nüüd on esmaspäev ja tavaline suveelu jätkub.