Olime jaaninädalal Londonis viis päeva, sellel kõige kuumemal perioodil. Lihtsalt niisama, et oleks puhkus. Mrt polnud varem Londonis käinud ja ega ma bronnides ei teadnud ka ju, et sihuke kuumakapsel linna kohale laskub. Muidu õhk 35 kraadi, aga ühel päeval mõõdeti perroonil +62. Eks ta päikese käes asfaldil, kui puud ei pakkunud varju, kuskil 40 kraadi kandis oli.
Tagurpidi pilt meie hotelli ees:
Hotelli asukoht oli super ja sellel on isegi neli tärni, aga Delux DBL tuba oli nii kuramuse pisike ja voodi nii kitsas, et lihtsalt minesta. Esimesel ööl, kui uni ei tulnud, mõtlesingi, et nüüd minestan ja tahtsin ära koju, sest rämedalt palav oli ja nii kitsas, et külge keerates kartsin voodist välja kukkuda. Ma pole veel kuskil hotellis ükskõik mis kategooria toas nii väikesesse voodisse sattunud nagu selles lux-numbris. Hea tong oli veel see, et tuba ise asus mitu astet kõrgemal kui välisuks ja vets-dušš.
Lisaks tüütule trepile oli ebamugav see, et vetsu uks ei avanenud täielikult, sest selle taha oli paigutatud rätikuriiul. Igatahes oli vetsus ja duši all käimine paras nikerdamine ja üks meist jäi pidevalt kuhugi vahele. Tagatipuks ilmusid viimasel päeval me tuppa tillukesed sipelgad (neist olin tegelikult juba tagasisidest lugenud, aga arvasin, et erand).
Siinkohal ving lõpeb. Hotelli hommikusöök oli hea, igati piisav, ainult kohv oleks võinud väheke kangem olla. Mugav oli, et ei pidanud ise endale söögisaalis lauda otsima, vaid kohad olid määratud. Kohv toodi kannukestega lauda, nii et ei mingit kohvimasina juures järjekorras seismist. Teenindus oli igatahes nelja tärni tasemel. Me pole üldse hommikused sööjad, sellepärast jäime valikuga väga rahule. Aga lahkudes kuulsime üht naist adminile kaebust esitamas, küll polnud munapuder õige konsistentsiga, sarvesaiad olid lömmis ja. Noh, olidki, aga mis siis? Maitset see ei muutnud.
Toad on seal hotellis imelikud sellepärast, et hotell on ehitatud vanasse kõrgete lagedega majja ja on üritatud siseruum maksimaalselt ära kasutada. Aga muidu üldiselt see vana maja on igati äge ja me lemmikkohaks kujunes hotelli lobby, kus iga päev mingi aja niisama tšillisime. Kuna toas ei kannatanud kuuma tõttu olla, käisime lobbys ennast jahutamas, lugemas ja arvutis asju tegemas.
Nii palju siis hotellist. Onju kuninglik?
Läksin Londonisse pmst tühja kohvriga, sest seal ikka ju tuleb palju shoppamist ette. Mul tegelikult polnud midagi vaja peale pesu ja retuuside, aga paar õlapaeltega valget pluusi ikka ka ostsin, et kuumal õhtul välja minna.
Hea, et mul on harjumus teha pikki kõnde, esimesel täispikal puhkusepäeval suutsime maha käia umbes 20 kilomeetrit. Oli vaja kõndida Big Beni juurde ja Trafalgari väljakule.
Võtsime ette teekonna diagonaalis läbi Hyde Parki, mis on hullem lahmakas (142 hektarit kokku, aga ta küljes on veel teised pargid, mis teevad ta suuremaks). See on tegelt nagu üks suur mets keset linna ja meenutas oma linnurohkusega kodust Haapsalut, igast hanelisi elab seal. Aga mis on Haapsalus parem – meil on mitmeid avalikke WC-sid ja palju joogivee võtmise kohti, seda Hyde Parkis üldse polnud. Teine päev küll märkasime kuskil kaugemas pargiservas ühte joogivee kraani, aga ikka päris imelik, et neid keset parki pole. Rahvas seal päevitab ja lausa magab puude all vilus, muidu igati mõnus koht. Mis veel oli teisiti – väga palju jalutati pargis koertega ja vähemalt pooled neist jooksid lahtiselt, ei olnud rihmas. Tsiviliseeritud seltskond, pole midagi ütelda. Junnide koristamata jätmise eest võib seal tuhat naela trahvi saada, metsaalune oli igatahes puhas.
Hyde Park oli ka ainus koht, kus mulle korraks tundus, et kuuma tõttu läheb süda pahaks, aga õnneks katus sõitma ei hakanud ja süda ei puperdanud. Imestasin, et tulin selle hullu palavusega nii hästi toime.
Suurele bussituurile, mis mulle eelmisel korral ägeda elamuse pakkus, me ei läinudki. Selle hinda on ka rämedalt tõstetud, aga ilm oli nagunii liialt kuum ka bussilael sõitmiseks. Võtsime ette Science Museumi, Royal Albert Halli ja British Museumi, igaühe erineval päeval. Neist esimeses veetsime ikka tunde, viimasest pmst jooksime läbi, sest siis oli laupäev ja muuseum hullemalt ülerahvastatud.
Mehel oli vaja kosmosekapslit vaadata, aga nägime lähedalt ka tükikest Kuud ja üleüldse oli teadusmuuseumis väga palju põnevat igas saalis.
Ja tükike Kuud:
Eriliselt hariv oli ekspositsiooni foobiate osa, no tõesti kohe…
Ja siis see talidomiidi teema…
Mul on pilte liiga palju, ei hakka neid kõiki siia üles vinnama.
British Museumis oli mehel vaja kindlasti ära näha Rosetta kivi, muud osad lihtsalt jooksime läbi. Seal muuseumis ei olnud ausalt öeldes kuuma tõttu ka midagi hingata, sellepärast olime lihtsalt pealiskaudsed.
Seal olid ka nummid kassimuumiad:
Royal Albert Hallis vaatasime balletti Uinuv kaunitar, Briti rahvusballeti etendust. Etenduse ajal pildistada ei tohtinud, tegime mõned klõpsud siis, kui saal oli alles tühi. Ma armastan balletti ja vaadata seda Londonis Royal Albert Halli teise rõdu loožist oli ausalt öeldes suht eluelamus.
Muidugi oli meil vaja ka fish & chipsi süüa, tursk oli ülihea, aga noh, need kartulid ma oleks võinud söömata jätta.
Kuna meil oli hotellis rikkalik hommikusöök ja päevad olid kuumad, siis lõunad jätsime lihtsalt vahele, jõime ainult ohtralt vett ja nautisime õhtusööke. Kuskil mingeid kohvipause vahel tegime.
Omapärane elamus oli, et mind ei tahetud Londonis lennukile lubada, sest passis algab eesnimi Ü-ga ja lennupiletil oli Y-ga. Kirjutasin eile AirBalticule, et nad mu kontol nime parandaksid, sest ise ei saanud seda teha. Kui kunagi ammu selle konto tegin, ei tundnud nende keskkond Ü-tähte, sellest ka vale nimi. Ma ei tea, kas seda annabki muuta.
Saabusime reisilt ööl vastu pühapäeva ja kohe varahommikul sõitis Mrt Tartusse konverentsile, kus oma teadustöö postrit esitles. Ta alles täna õhtul sealt laekub.
Okei, on varane hommik ja pean hakkama tööle sättima. Võibolla millalgi viitsin siia mõne pildi lisaks laadida.
Kodus on ikka erimilt mõnus olla.