Mrt oli nädala sees jälle lapsel abiks kööki ehitamas, panid kipsi seina ja tasandasid põranda. Igati tore on, et maja saab uueks, aga mu meelest on selle ehitustegevuse juures hoopis olulisem isa ja poja ühine kvaliteetaeg. Neil on omavahel olles alati lõbu laialt. Kuna olen perekonna kroonik, siis talletan tähtsamad tegevused ka oma blogisse.
Selleks, et köögile saaks uue ukse panna, pidi laps ukseauku suuremaks tegema. Me isa ehitatud majas pole olnud vist ühtegi ust, mis klapiks tänapäevase standardmõõduga. Lisaks on, nagu vanades majades ikka, kõik seinad ja nurgad kõverad. Või peaks ütlema, et olid, sest ehitamise käigus ajavad mehed need sirgeks nii palju kui üldse võimalik.
Ilmselt läheb Mrt järgmise nädala lõpus jälle lapsele appi ehitama, seniks leidis ta kasulikku tegevust ka kodus. Suvilas tšillides hakkas mees hullu ajama, et peaks ikka väliköögi valmis ehitama ja… No tegelikult oleks meil suurt katusealust vaja seal peamiselt küttepuude kuivatamiseks. Ma leidsin, et eriti mõistlik ei oleks hetkel oma energiat sinna kulutada ja suunasin mehe sujuvalt pööningule, hahaa. Ei, tegelt tal ammu on plaan omale pööningule töötuba ehitada ja ühise arutlemise käigus küpses otsus, et tegeleks ikkagi eelkõige pööninguga. Mrt hakkaski siis sinna ehitama karkassi, kuhu vahele saaks soojustuse panna. Meil on maja teise korruse ja katusega suuremad plaanid, aga seni, kuni projekt pole tellitud ja ehitusluba võetud, on paras nokitseda pööningu selle osa kallal, mis nagunii oma vanadesse mõõtmetesse jääb.
Käis siis ükspäev mees ehituspoes mõnuga materjali ostmas. “Mõnuga” tähendab seda, et ostis kõige kvaliteetsemat puitu, ilusat sirget ja lihvitud materjali, ise kommenteeris sinna juurde, et nüüd siis oleme sinnani omadega jõudnud. St et ei pea koonerdama ja kvaliteedi arvelt kompromisse tegema. Ehitamine on mehe hobi ja hobid teatavasti ei olegi odavad 😀
Pööningu väljaehitamine käib nii, et pmst tekib katuse alla soojustatud karp. Meil on veel välja mõtlemata, kustkaudu õieti sinna sisenema peaks. Praegu on ajutine trepp tehtud verandale ja sealt ronime üle palgi. Kuna see jäme palk hoiab maja koos, siis seda pooleks saagida ei või, muidu sobitaks sinna vahele pööningutoa ukse. Võimalik, et peamegi tegema väikesed trepiastmed üle palgi. Üks variant oli ka tuppa trepp ehitada, aga toad on niigi väikesed ja trepp võtaks veelgi ruumi ära. Praegune plaan on veranda katus viia sama kõrgeks kui muul majal, see annaks liikumisruumi juurde ja ei peaks vast päris käpuli tuppa sisenema. Tõenäoliselt tuleb vana veranda nagunii lammutada, sest tahame sellest teha sooja ruumi aastaringseks kasutamiseks. Praegune veranda on õhuke nagu kuur. Jääb ainult loota, et algav tööaasta pole sama intensiivne nagu oli eelmine, sest 24/7 palgatööd tehes ei jaksa maja renoveerimise peale isegi mõelda mitte.
Kmr on praegu sama vana nagu oli Mrt siis, kui hakkas me Rapla maja suuremaks ehitama. “Pojane” kommenteeris ükspäev, et nii suure asjaga tema küll hakkama ei saaks. Ahh, küll ta saaks, kui vaja oleks, aga eks ole lapsel ikka hirmsasti vedanud sellega, et tal on isa, kes alati kõigega aitab.
EDIT päeva lõpuks:
