Vanasti oli üks meie pere lemmiktoit nuudliroog. See oli üks vürtsikas toit tšillipipra ja porrulauguga, põhikomponendiks nisujahust nuudlid. Nuudlivärki me enam ei söö, aga nuudlirooga ikkagi nagu tahaks. Täna mul õnnestus meisterdada suurepärane zuudliroog (zoodles, eks ole, noodles made of zucchini). Isegi ilma tšilli ja porruta täiega hea asi.
Kõigepealt väntasin oma imelise riiviga zuudlid valmis. Suvikõrvitsa võtsin oma peenrast muidugi, pärast oli hea ohkida, kui ägedad nuudlid meil ikka peenras kasvavad 🙂 Proovisin algul ühest suurest suvikõrvitsast lõigatud tükki riivida, aga see oli ebamugav, ei püsinud hästi paigal. Tõin siis ühe paraja suurusega isendi, millest sai ühe jutiga lausa meetri pikkusi ribasid. Valasin zuudlitele natukeseks ajaks keeva vee peale, siis keerasin nad kraanikaussi sõela sisse nõrguma. Käisin paar korda neist vett välja vajutamas, päris sorinal tuli. Suvikõrvits on muidu väga vesine, aga kui nad kuivaks vajutada, ei hakka pärast pannil ujutama.
Praadisin pannil 600 g hakkliha (ikka pool siga, pool veist) kahe suure küüslauguküüne ja ühe sibulaga. Praen alati tükikese värske võiga. Soola ja musta pipart panin maitseks.
Kui hakkliha hakkas kergelt pruuniks minema, uhasin zuudlid pannile ja kuumutasin kogu kraami läbi.
Iga suvise toidu kohustuslik koostisosa, mida igaüks sai endale jao pärast toidule lisada.
Minu õhtusöök. Uskumatult hea asi. Mulle meeldib, et suvikõrvits jääb parajalt krõmpsuks ja kui oleks nüüd tšillit ja porrulauku ka olnud, oleks sellest tulnud selline zuudliroog, mis meie ammuigatsetud nuudliroale teeb sajaga silmad ette.
Laps sõi ja kiitis: “Päris hea on. Ise ka imestan, et seda ütlen.” Natukese aja pärast kõndis mehike tühja taldrikuga pliidi juurde ja ütles: “Ma pean ikka juurde võtma, nii hea on. Ise ka ei usu, et seda teen.” 😀