Tegin üle hulga aja miskit sööki juurikatest. Me siin muidu eelistame maapealseid köögivilju, aga vahel tuleb isu veidi kõvema söögi järele, mis oleks ilus värviline. Liiati kui laps meil osasid kapsalisi üldse suu sisse ei võta enam, näiteks lillkapsas ja brokkoli on juba ammu out. Süsivesikuid on tänases söögis mu jaoks liiga palju ja ma kohe sellest ka süües saan aru, sest jube raske on söömist lõpetada 🙂
Tegin sööki suures keraamilises ahjupotis, meil selline klaaskaanega on. Lõikasin ribadeks 5 porgandit ja ühe hirmsuure juurselleri pooliku, lõikasin suurteks tükkideks ühe punase ja ühe kollase paprika, pruunistasin pannil 600 g seguhakkliha (50 siga ja 50 veist) koos ühe suure sibula ja kolme küüslauguküünega, soola-pipart ka panin. Osa juurikatest ladusin poti põhja väheste võitükkide peale, siis laotasin hakkliha nende peale laiali ja osa köögiviljaribasid, peamiselt juurseller, läks ühtlase kihina hakkliha peale. Valasin kõik kraami enne ahju panemist üle hapukoore-majoneesi-vahukooreseguga (250 ml hapukoort, 4 spl Hellmansi majoneesi ja väga väike törts vahukoort, et oleks vedelam valada, 1 tl soola läks ka selle segu sisse). Köögiviljavorm küpses ahjus 225 kraadiga 1 tund kaane all, siis võtsin kaane ära ja hoidsin veel 10 minutit.
Maitea, miks see pilt roheline jäi, see muidu peab olema vaade potti, kust pool sööki on juba vuuki pandud. Tahtsin lihtsalt paigutust esitleda. Hapukooresegu jäi mõnusa paksu kihina köögiviljade peale, aga taldrikusse tõstes muidugi läks kõik segamini ja küpsemise ajal olid maitsed “ülemiselt korruselt” kenasti poti põhjani imbunud.
Jälle üks liiga hea söök mu meelest.
Äge, onju? Sain viimaks kätte oma kauaoodatud sünnipäevakingi. Esimesed zoodles´id on ka tehtud ja ongi see täpselt nii vinge vänta nagu lugenud olen. Väikese suvikõrvitsa võtsin oma peenrast, neid noori pehmeid vilju on eriti lihtne spagettideks vändata. Zoodles saab söömiseks küpseks sedasi, et tuleb neile keev vesi peale valada ja lasta sedasi paar minutit seista, siis natuke soola ka ja ongi olemas.
