Archive for juuli 9th, 2015

Njämma köögiviljaleiutis

Neljapäev, juuli 9th, 2015

Tegin üle hulga aja miskit sööki juurikatest. Me siin muidu eelistame maapealseid köögivilju, aga vahel tuleb isu veidi kõvema söögi järele, mis oleks ilus värviline. Liiati kui laps meil osasid kapsalisi üldse suu sisse ei võta enam, näiteks lillkapsas ja brokkoli on juba ammu out. Süsivesikuid on tänases söögis mu jaoks liiga palju ja ma kohe sellest ka süües saan aru, sest jube raske on söömist lõpetada 🙂

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Tegin sööki suures keraamilises ahjupotis, meil selline klaaskaanega on. Lõikasin ribadeks 5 porgandit ja ühe hirmsuure juurselleri pooliku, lõikasin suurteks tükkideks ühe punase ja ühe kollase paprika, pruunistasin pannil 600 g seguhakkliha (50 siga ja 50 veist) koos ühe suure sibula ja kolme küüslauguküünega, soola-pipart ka panin. Osa juurikatest ladusin poti põhja väheste võitükkide peale, siis laotasin hakkliha nende peale laiali ja osa köögiviljaribasid, peamiselt juurseller, läks ühtlase kihina hakkliha peale. Valasin kõik kraami enne ahju panemist üle hapukoore-majoneesi-vahukooreseguga (250 ml hapukoort, 4 spl Hellmansi majoneesi ja väga väike törts vahukoort, et oleks vedelam valada, 1 tl soola läks ka selle segu sisse). Köögiviljavorm küpses ahjus 225 kraadiga 1 tund kaane all, siis võtsin kaane ära ja hoidsin veel 10 minutit.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Maitea, miks see pilt roheline jäi, see muidu peab olema vaade potti, kust pool sööki on juba vuuki pandud. Tahtsin lihtsalt paigutust esitleda. Hapukooresegu jäi mõnusa paksu kihina köögiviljade peale, aga taldrikusse tõstes muidugi läks kõik segamini ja küpsemise ajal olid maitsed “ülemiselt korruselt” kenasti poti põhjani imbunud.

Jälle üks liiga hea söök mu meelest.

Näputöö õhtupäikeses

Neljapäev, juuli 9th, 2015

Istusin õhtul köögis, ootasin söögi valmimist ja heegeldasin. Pole ammu miskit käsitööd teinud, aga nüüd oleks justkui vajadus paari kardinatüki järele, mis tüdrukutel mängumaja ehiks. No ja et tuul otse akendest peale ei puhuks mu nupsikutele. Ostsin ükspäev Kuressaare lõngapoest ägeda Jaapani heegelnõela ja valget puuvillast lõnga. Võtsin kohe heaga kõik asjad võimalikult jämedad, et ei peaks liiga palju oma moondunud sõrmi ahistama. Pole eluski nii mugava heegelnõelaga midagi teind.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Valge kardin on valmis, pool mahtus pildile, see kahe südamega on tegelt. Mustri joonistasin ise kiiruga enne kui saarelt koju sõitma hakkasin, sest tahtsin kohe tegema hakata seda. A see valge on hoopiski kardin meie suvila peldikule (“peldik” on õige sõna, teate küll neid, mis maal on puude vilus).

Vanaroosat lõnga leidsin oma vanadest varudest ja nüüd siis üritan mängumajale ka mõne kardina teha. Valge jäi tibake liiga kitsas, sellepärast leiab see kasutust seal, kus juba ütlesin. Ma mõõtsin suvilas enne ära ka, et kui mängumajale ei sobi, siis peldikule on täpselt paras.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Kui köögis laua taga istun, avaneb mulle aknast selline vaade. Heegeldasingi õhtul seal sellepärast, et saaks vahtida, kuidas roosid tuules kiiguvad. Ei väsi neid imetlemast. Ega ma normaalne ei ole.