Archive for mai, 2015

Sünnipäevalaupäev

Neljapäev, mai 7th, 2015

Homme on mu mehel sünnipäev, ei mingit erilist, tavaline nr 41. Sel puhul ostsin endale täna ühe valge levkoi 🙂 Mrt ei taha kunagi sünnipäevaks lilli saada, eriti lõikelilli mitte, aga mina jumaldan levkoi lõhna ja täna viimaks leidsin ühe kauni isendi kohalikust poest.

Levkoi on päevakorras seni kuni tulevad piibelehed ja piibelehed on käigus seni kuni tulevad roosid. Nende lõhnast ma toitun.

Tulin täna paar tundi varem töölt koju, et homseks küpsetada. Koju tulemine käib nii, et kõigepealt kappan jala kohale, kolm kilti, võtan kodust auto ja sõidan linnasüdamesse tagasi, et poes käia. Tundub tobe, et miks siis mitte kohe hommikul autoga tööle minna, aga nii ma saan kuus lisakilomeetrit kõndida ja see on hää. Hommikul jooksen ka nagunii (miinimum kolm kilti) ja võimlen ja. Peab liigutama.

Küpsetasin kaks laarungit šokolaadikooki ja ühe suure toorjuustu-maasikakoogi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Kuna mul ainult kaks lahtikäivat koogivormi on ja mõlemad said kooki täis, tegin hommikuseks söömiseks šokolaadikoogid väikestesse vormidesse. Üks täpselt samasugune nagu pildil on mul suures vormis ka. See on maailma kõige lihtsam šokolaadikook, sisaldab 200g tumedat köögišokolaadi (vähemalt 70%, süsikaid ainult 22g sajas), 200 g võid, 4 muna ja natuke vanilli. Mandlilaaste pudistasin peale toreduse pärast. Ma teen seda kooki nii, et sulatan mikrolaineahjus ühes nõus või ja šokolaaditükid, teises mollis vahustan munad ja keeran kõik kokku. Küpseb ainult 7-8 minutit 200 kraadiga. Vedel šokolaaditainas on nii hea, et limpsisin kõik lusikad ja kausid puhtaks, nagu mingi šokohoolik. Suure koogi taignasse panin 2 spl pofiberit nii igaks juhuks, et ehk jääb tahedam, aga ma ei tea, kas see oli oluline, pole kooki proovinud veel.

Selleks ajaks kui mees töölt koju tuli olid mul šoksikoogid juba valmis ja õhtusöök ka ahjust värskelt välja tulnud. Tegin sellist ahjuvormi, kus on juurseller, sealiharibad, sibul, brokkoli, šampinjonid ja vahukoor, riivjuustuga kühveldasin üle. Kõige njämmam selle söögi sees on mu meelest brokkoli, see koore ja juustuga koostöös muutub eriti hõrguks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Ähh, see ahjuvormi pilt ei ole teab mis isuäratav, aga ma kinnitan teile, et toit tuli välja suurepärane. Eriti maitsev on vahukoorevedelik, mida saab taldriku äärest luristada 🙂

Toorjuustukoogi tegime mehega koos, sest toorjuustu segamine on siin tema töö, no maisaa selle paksu seguga eriti hästi hakkama, puulusikaga Mrt seda segab siin toore jõuga. Maasikad ostsin tänavalt ja need on täna eriti mahlased ja head, kook värvus neist isegi veits roosakaks. Mürgised, võibolla, aga hullult maitsvad. Toorjuustukoogi retsept on siin paar postitust tagasi täitsa olemas, ei hakka uuesti kirjutama. Kuna täna suuremasse vormi selle tegin, jäi põhi mõnusalt õhuke ja niisama maiustamiseks toorjuustusegu üle ei jäänudki.

Homme sööme seda head magusat kraami. Soolast muud ei tee kui grillime hunniku erinevaid vorstikesi, mille mees otse vorstivabrikust ostis. Värket salatit ka kõrvale ja kärab küll. Ega meil siia peale oma laste perede ja vanaema nagunii kedagi ei tule.

Kella seistmeks vabanesin köögitoimkonnast (jättes kõik nõud pesemata, mis parata) ja läksin muru niitma. Pole sel kevadel veel muruniitjat käivitanud, esimene niitmine oli. Vot see esimene niitmine on alati üks rist ja viletsus, eriti kui see umbes kolm päeva hiljaks jääb. Kaks tundi võttis aega, enne kui terve aia jõudsin üle käia. Muru on paks, kõrge ja tihe, liiga niiske ka, sest ennelõunal sadas vihma. Aga homme hakkab ka nagunii vihma sadama ja täna lihtsalt pidin päikeselist õhtupoolikut ära kasutama, et see metsik rohelus siin vähegi kontrolli alla saada. Igatahes on see nüüd tehtud, lust vaadata kohe.

Mrt jõudis samal ajal kui ma niitsin 15 kilti joosta. Ta tasapisi üritab ennast joonele saada, kuigi üks põlv on tuksis. Augustis on tal vaja üks maraton joosta, peale seda tulgu või veeuputus (loe: põlveop.).

Kaitstud: Kaevasin ja rassisin

Pühapäev, mai 3rd, 2015

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Seljanka keetmise nippe

Laupäev, mai 2nd, 2015

Kui külmkappi jääb seisma suitsuvorstijupp ja natuke mingit muud lihakraami, on paras aeg keeta üks seljanka. Meil on täna seljanka sees sealiharibad, suitsuvorst, suitsupeekon ja sinepivorstikesed, aga suht ükskõik, mis lihakraami kasutada, peaasi, et oleks kolm-neli erinevat asja. Lisaks on supi sees rohelised oliivid, neli suurt sibulat ja natuke marineeritud kurki ning Pomito pitsa- ja pastakaste. Maitse sai nii tugev, et soola polekski pidanud panema, ma ainult natuke teelusika otsaga sipsutasin.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mu meelest peitub hea seljanka saladus põhiliselt võis ja sibulas. Alustan seljanka keetmist alati sellest, et panen poti põhja suured tükid värsket võid ja selle sees klaasistan sibularibad. Ja võid panen tõesti palju, nii annavad sibulad välja hea magusa maitse ja mõnus rammus on ka. Kui sibulad valmis on, kummutan potti tomatipasta, lasen natuke podiseda ja siis lisan nii palju keevat vett kui supi jaoks vaja. Ülejäänud kraami panengi siis enam-vähem korraga potti ja keedan ainult nii kaua kuni liha pehme on. Täna sain seljanka valmis vähem kui poole tunniga.

Mu seljanka vedelik ei jää mitte kunagi selline kisselline nagu mitmetes söögikohtades leida võib. Olen teinud seljankat erinevate komponentidega ja no ei tule sihuke paks vedelik. Sellepärast olen kindel, et päris paljud söögikohad teevad sellist pettust, et paksendavad supi mingi paksendaja või jahuga, mingi trikk peab neil olema, et kompenseerida supimaterjali vähesust. Tõenäoliselt lisatakse supile ka suhkrut, igatahes praami peal oli raudselt seljanka millegagi hullult magusaks tehtud. Ma nende säästunippide pärast ei julge väljas süües kunagi seljankat võtta, sest iial ei tea, mida sinna sisse on pandud. Meie kodune seljanka on ka hea tummine, aga paksuks teeb selle lihakraam ja muud tahked toiduained.

Kõige lihtsam supp mu meelest.

Räimesöök ja toorjuustukook

Laupäev, mai 2nd, 2015

Me siin vahepeal vaaritame ka ja isegi sööme täitsa palju. Üleeile tegin rokkivaid räimi ja eile õhtul mökerdasime Mrt-ga kokku toorjuustukoogi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Rokkivad räimed enne ahju panemist. Ma seda retsepti olen siin varem eksponeerinud ka, aga ei viitsi otsida, kus see postitus on. Pannil on räimeliblikad, sool, pipar, oregano, peotäis värsket hakitud peterselli, küüslauguküüned ja kirsstomatid, kõik see värk on üle valatud oliiviõliga. Meil seekord oli küüslaugune oliiviõli.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Küpses 180-kraadises ahjus 20 minutit. Mu meelest absoluutselt parim toit, mida räimedest teha annab.

Eile õhtul meisterdasime maasikatega toorjuustukoogi. Võtsin aluseks ühe internetist leitud tavalise toorjuustukoogi retsepti ja leiutasin selle põhjal oma suhkru ja valge jahuta versiooni. Olen alati vaadanud imetlusega, kuidas mingid osavnäpud köögis želatiiniga trikke teevad ja alati arvanud, et igast tarretamisvärgid jube keerulised on. Millalgi nooruses olen želatiini kasutanud ja sellest ajast on mul mälestus, et liiga keeruline see tarretamise värk on. Tollel ajal muidugi polnud lehtželatiini saada. Nüüd tean, et želatiinilehtedega on koogi vormimine abseluutselt lihtne.

KÕIGE PAREM TOORJUUSTUKOOK

Põhi:

3 dl mandlijahu
100 g võid
2 muna
1 spl erütritooli
näpuotsaga soola

Vuristasin kõik kokku paksuks taignaks ja küpsetasin ümmarguses ahjuvormis 200 kraadiga 15 minutit.

Toorjuustutäidis:

400 g köögi toorjuustu
250 g Mascarpone toorjuustu
1 – 1,5 dl erütritooli (Mu maitsemeelele 1,5dl on nagu natuke liiga magus)
400 ml vahukoort
500 g maasikaid
5 lehte želatiini
1 sidrun, riivitud koor ja poole sidruni mahl
natuke puhast vanilli maitseks

Želatiini panin külma vette ligunema 5-10 minutiks. Enne taignasse segamist valasin külma vee ära ja lahustasin želatiini kahes supilusikatäies kuumas vees.

Segasin kokku toorjuustud, erütritooli, vanilli ja vahukoore. Vahukoort õige natuke enne vahustasin. See segu on nii paks, et päris vaev oli seda kokku keerata, Mrt siin mässas toorjuustu kallal puulusikaga üksjagu. Kui vahukoor juba sees oli, siis sai ettevaatlikult mikserdada juba. Sidrunikoore riivisin taigna sisse millalgi poole segamise pealt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Valasin lahustunud želatiini sidrunimahla sisse, samal ajal hoolega segades ja siis uhasime tolle vedeliku toorjuustutaignasse. Kõige lõpuks segasime sisse tükeldatud maasikad. Kui koogipõhi enam-vähem jahtunud oli, kuhjasime toorjuustusegu vormi, katsime toidukilega ja panime külmkappi tarretuma. Valmis on see asi järgmiseks hommikuks.

Toorjuustusegu tuli nii palju, et osa jäi üle, selle panime väikeste vormidega külmkappi tarretuma, aga Mrt muidugi maiustas ühe topsitäie juba eile õhtul ära. See on nii mõnus paks segu, et teinekord võiks tehagi lihtsalt niisama magustoidu kohe söömiseks ilma želatiiniga mässamata.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Hommikuks oli külmkappi tekkinud selline kook.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Appi, kui hea! Ma muidu hommikuti ei söö, joon ainult kohvi, aga täna võtsin tükikese toorjuustukooki, sest no kuidas ma siis ei maitse meie erimit leiutist. Mu meelest sidrun on just see, mis selle koogi nii hõrguks teeb, tasakaalustab mõnusasti toorjuustu rasvasust ja annab koogile selle õige maitse. Imeline leiutis!

Toorjuustukook oli niiütelda koogiproov. Tahan seda teha nädala pärast Mrt sünnipäevaks ja katsetasin, kas on üldse mingi asi ja kas saan hakkama.

 

Kaitstud: Töörahvapüha pühad tööd

Laupäev, mai 2nd, 2015

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: