Archive for mai 2nd, 2015

Seljanka keetmise nippe

Laupäev, mai 2nd, 2015

Kui külmkappi jääb seisma suitsuvorstijupp ja natuke mingit muud lihakraami, on paras aeg keeta üks seljanka. Meil on täna seljanka sees sealiharibad, suitsuvorst, suitsupeekon ja sinepivorstikesed, aga suht ükskõik, mis lihakraami kasutada, peaasi, et oleks kolm-neli erinevat asja. Lisaks on supi sees rohelised oliivid, neli suurt sibulat ja natuke marineeritud kurki ning Pomito pitsa- ja pastakaste. Maitse sai nii tugev, et soola polekski pidanud panema, ma ainult natuke teelusika otsaga sipsutasin.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mu meelest peitub hea seljanka saladus põhiliselt võis ja sibulas. Alustan seljanka keetmist alati sellest, et panen poti põhja suured tükid värsket võid ja selle sees klaasistan sibularibad. Ja võid panen tõesti palju, nii annavad sibulad välja hea magusa maitse ja mõnus rammus on ka. Kui sibulad valmis on, kummutan potti tomatipasta, lasen natuke podiseda ja siis lisan nii palju keevat vett kui supi jaoks vaja. Ülejäänud kraami panengi siis enam-vähem korraga potti ja keedan ainult nii kaua kuni liha pehme on. Täna sain seljanka valmis vähem kui poole tunniga.

Mu seljanka vedelik ei jää mitte kunagi selline kisselline nagu mitmetes söögikohtades leida võib. Olen teinud seljankat erinevate komponentidega ja no ei tule sihuke paks vedelik. Sellepärast olen kindel, et päris paljud söögikohad teevad sellist pettust, et paksendavad supi mingi paksendaja või jahuga, mingi trikk peab neil olema, et kompenseerida supimaterjali vähesust. Tõenäoliselt lisatakse supile ka suhkrut, igatahes praami peal oli raudselt seljanka millegagi hullult magusaks tehtud. Ma nende säästunippide pärast ei julge väljas süües kunagi seljankat võtta, sest iial ei tea, mida sinna sisse on pandud. Meie kodune seljanka on ka hea tummine, aga paksuks teeb selle lihakraam ja muud tahked toiduained.

Kõige lihtsam supp mu meelest.

Räimesöök ja toorjuustukook

Laupäev, mai 2nd, 2015

Me siin vahepeal vaaritame ka ja isegi sööme täitsa palju. Üleeile tegin rokkivaid räimi ja eile õhtul mökerdasime Mrt-ga kokku toorjuustukoogi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Rokkivad räimed enne ahju panemist. Ma seda retsepti olen siin varem eksponeerinud ka, aga ei viitsi otsida, kus see postitus on. Pannil on räimeliblikad, sool, pipar, oregano, peotäis värsket hakitud peterselli, küüslauguküüned ja kirsstomatid, kõik see värk on üle valatud oliiviõliga. Meil seekord oli küüslaugune oliiviõli.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Küpses 180-kraadises ahjus 20 minutit. Mu meelest absoluutselt parim toit, mida räimedest teha annab.

Eile õhtul meisterdasime maasikatega toorjuustukoogi. Võtsin aluseks ühe internetist leitud tavalise toorjuustukoogi retsepti ja leiutasin selle põhjal oma suhkru ja valge jahuta versiooni. Olen alati vaadanud imetlusega, kuidas mingid osavnäpud köögis želatiiniga trikke teevad ja alati arvanud, et igast tarretamisvärgid jube keerulised on. Millalgi nooruses olen želatiini kasutanud ja sellest ajast on mul mälestus, et liiga keeruline see tarretamise värk on. Tollel ajal muidugi polnud lehtželatiini saada. Nüüd tean, et želatiinilehtedega on koogi vormimine abseluutselt lihtne.

KÕIGE PAREM TOORJUUSTUKOOK

Põhi:

3 dl mandlijahu
100 g võid
2 muna
1 spl erütritooli
näpuotsaga soola

Vuristasin kõik kokku paksuks taignaks ja küpsetasin ümmarguses ahjuvormis 200 kraadiga 15 minutit.

Toorjuustutäidis:

400 g köögi toorjuustu
250 g Mascarpone toorjuustu
1 – 1,5 dl erütritooli (Mu maitsemeelele 1,5dl on nagu natuke liiga magus)
400 ml vahukoort
500 g maasikaid
5 lehte želatiini
1 sidrun, riivitud koor ja poole sidruni mahl
natuke puhast vanilli maitseks

Želatiini panin külma vette ligunema 5-10 minutiks. Enne taignasse segamist valasin külma vee ära ja lahustasin želatiini kahes supilusikatäies kuumas vees.

Segasin kokku toorjuustud, erütritooli, vanilli ja vahukoore. Vahukoort õige natuke enne vahustasin. See segu on nii paks, et päris vaev oli seda kokku keerata, Mrt siin mässas toorjuustu kallal puulusikaga üksjagu. Kui vahukoor juba sees oli, siis sai ettevaatlikult mikserdada juba. Sidrunikoore riivisin taigna sisse millalgi poole segamise pealt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Valasin lahustunud želatiini sidrunimahla sisse, samal ajal hoolega segades ja siis uhasime tolle vedeliku toorjuustutaignasse. Kõige lõpuks segasime sisse tükeldatud maasikad. Kui koogipõhi enam-vähem jahtunud oli, kuhjasime toorjuustusegu vormi, katsime toidukilega ja panime külmkappi tarretuma. Valmis on see asi järgmiseks hommikuks.

Toorjuustusegu tuli nii palju, et osa jäi üle, selle panime väikeste vormidega külmkappi tarretuma, aga Mrt muidugi maiustas ühe topsitäie juba eile õhtul ära. See on nii mõnus paks segu, et teinekord võiks tehagi lihtsalt niisama magustoidu kohe söömiseks ilma želatiiniga mässamata.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Hommikuks oli külmkappi tekkinud selline kook.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Appi, kui hea! Ma muidu hommikuti ei söö, joon ainult kohvi, aga täna võtsin tükikese toorjuustukooki, sest no kuidas ma siis ei maitse meie erimit leiutist. Mu meelest sidrun on just see, mis selle koogi nii hõrguks teeb, tasakaalustab mõnusasti toorjuustu rasvasust ja annab koogile selle õige maitse. Imeline leiutis!

Toorjuustukook oli niiütelda koogiproov. Tahan seda teha nädala pärast Mrt sünnipäevaks ja katsetasin, kas on üldse mingi asi ja kas saan hakkama.

 

Kaitstud: Töörahvapüha pühad tööd

Laupäev, mai 2nd, 2015

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: