Archive for the ‘Näpikud’ Category
Kaitstud: Semla
Teisipäev, märts 4th, 2014Õmbluspäev
Pühapäev, jaanuar 5th, 2014Õmblesin hommikul lühemaks lapse teksad ja oma uued sooja voodriga dressipüksid. Kui õmblusmasin juba nagunii laua peal oli, suristasin valmis ka uue töölkäima kleidi. Võibolla algab siin ühe korra isegi talv ja siis läheb sooja villast kleiti vaja.
Kohe homme ma seda selga panna ei saa, sest selgus tõsiasi, et mitte ainult kleidid ei tõmba kapis seistes kokku, vaid ka kleidilõiked, mida pole ammu pruugitud. Tahan, et see kleit mul väheke õblukesemalt seljas ripuks, mitte poleks ümber kere nagu sukk, selleks pean vabanema paarist kringlikilost. Küll saab.
Suurema glamuurita
Reede, jaanuar 3rd, 2014
Kuna ma eile tegin sellist asja…
… ja selline asi, kui ma seda söön, tekitab mulle kõrvetisi ja üleüldse on valge jahu mu kerele õud ja häving, siis tundsin täna suurt vajadust vedela toidu järele.
Heast kalasupist tundsin puudust.
Ja tegingi. Õudselt, metsikult, kohutavalt, talumatult hea supi tegin.
Siin sees on paar kartulit, paar porgandit, keedumuna, meresool, must pipar, till, enne jõulu ostetud forelli jäänused ja Mrt vabaviskekrevetid. Krevetid on ainult konsistentsi pärast ja sellepärast, et need lihtsalt olid meil kapis ja tuli kuhugi ära sokutada.
Ahh, nii mõnus, et on reede! Võibolla korgin isegi aastavahetuse puhul šampuse lahti. Selle, mille maha magasin 🙂
Usin käsitööline
Kolmapäev, jaanuar 1st, 2014Pärast seitsmekilomeetrist jalutuskäiku võtsin vardad ja kudusin ühe soki.
Ma viimati kudusin omale ühe soki vist üle-eelmisel aastal. Aga see on kahjuks teist värvi 🙂
Hookuspookus
Pühapäev, detsember 29th, 2013
Mul tuli pärmitaigna tuju. Pisikesest pirtsust retseptivabast taignast sain igavese suure koheva õunakringli. Mahlane ja õhuline, nii njämma, et jube kohe.
Hookuspookus sellepärast, et tainast oli nii väikene peotäis, et esialgu tundus, et õunatäidis sellesse ära ei mahugi. Õhukeseks rullimine tegi imet.
Vesistage, inimesed, ja uskuge, et ma olen geniaalne kringlikunstnik. Üks väike õnnestumine igas päevas 😀
Saunalava valmis
Kolmapäev, detsember 25th, 2013
Siin ma hakkan aelema nii, et on kohe 🙂
Mrt laenas Kaltsilt höövelmasinat, aga väga palju seda ei pruukindki, ainult astmelauad lasi üle. Kusjuures ei ole pinnuline üldsegi mitte. Pooltoorest lauda ei höövelda ikka midagi. Oma puidutöökoja ta püstitas ületeenaabri garaaži katuse alla, otse tänava äärde, sest naabrimees kuulis, et mees peab hakkama omale kolmefaasilist voolu orgunnima ja kutsus enda juurde tegema, et tal on. Ja kaabel, mille Mrt unustas Kaltsi juurest kaasa küsida, oli ka naabril olemas. Nii neil oligi siin täna äge kollektiivne ehitamine, naaber ise plaatis oma sauna pesuruumi ja Mrt sebis sealsamas laudu hööveldada. Hea ikka, kui naabreid on.
Saab siis nalja näha, milliseks lava kuivab. Kui tuksi läheb, saab iga kell teha uuesti ja õigesti, meil metsas haaba küll. Peaasi, et töö ilmast otsa ei saaks 🙂
Kaitstud: Sadulsepa saavutusi
Laupäev, november 9th, 2013Kaitstud: Mõtlemisabi vaja
Neljapäev, november 7th, 2013Söök
Laupäev, oktoober 26th, 2013
Sügisjoonik (EDIT: Mia ütleb, et need on maasikaõunad). Need on ladvaõunad, mis alles nüüd järjest alla hakkavad tulema – ülimagusad, mahlased, parimad, mis siin aias üldse kunagi kasvanud on. Ta teeb seda meelega, see puu. Ma plaanisin ta maha võtta, et kasvuhoone asemele ehitada. Nüüd enam ei raatsi.
Õunakook. Sel aastal esimene… vist. Nagu poleks õunu olnd. Retseptis on 3 muna, 1,5 dl suhkrut, nats soola, 2 dl hapukoort, 5 dl jahu, teelusikatäis soodat ja muidugi õunad ja kaneel. Lihtsalt vispeldad kõik kokku, õunad peale ja suhkru ja kaneeliga üle, 180-kraadises ahjus pidi olema 30 minutit, mina hoidsin igaks juhuks 40 mintsa. Jube hea sai, nagu mõni vanaaegne talus tehtud kook, mõnus maakas värk.
Ega täna eriti midagi peale koogi ei teinudki. Ehituspoes käisime jälle, sauna leiliruumi põrandaplaadid ja segud ostsime ära. Õhtul käisime linnas kossu vaatamas, me poisid said TTÜ-lt jõleda paki. Ma ei saanudki aru, kas tipikad on ennast nii palju paremaks treenind või oli meie poistel midagi viga, no pole iial jõud sedamoodi tipikate poole kaldu olnud. Korvpallis on niisuke väike oluline nüanss, et võidab see, kes palli korvi suudab visata, meie poisid ei suutnud.
Mu mehel tuleb tipikooli saalis alati hull kooli igatsus peale. Ta tahab sinna muudkui tagasi, sest see tema meelest ainus õige ülikool on Eestis. Ütles koduteel, et ta oli liiga titt kui ülikoolis õppis, et liiga vara läks sinna, sellepärast ka kool pooleli jäi. No nüüd varsti neljakümneselt vast olekski õige aeg kooli tagasi minna.