On olnud eriti imeline nädalavahetus, mis algas tegelikult juba reedel kell 15. Ma ei mäletagi enam, millal mul kaks päeva järjest nädalavahetusel vaba on olnud. Veebruaris vist ka korra oli. Reede oli mul kusjuures nii tihe tööpäev, et alates millalgi poole kaheksast hommikul kuni peaaegu kolmeni välja istusin arvutis ja unustasin isegi vahelduseks seista. Mul on muidu seisulaud nii kontoris kui kodus ja suurema osa päevast seisangi püsti, aga reede oli sedavõrd intensiivne, et unustasin ennast istuma. Parandasin mitukümmend lehekülge õppekava ja võimekirjeldust, kõik niisugune sõjaline värk, et muudkui imestan, kuidas sellest kõigest üldse miskit jagan. Mu põhitöö on ikka e-õppe arendamine, aga kõik õppe- ja kursusekavad käivad enne kinnitamisele saatmist mu käest läbi. Sest noh, hariduse tippspetsialist ikkagi, eks ole (see seisukord on meil mehega isegi EHIS-s kirjas). Kella kolmeks sain kõik tehtud ja lõin arvutil kaane kinni.
Niisiis, vaba nädalavahetus. Kuna ilm oli ilus, siis suure osa päevast toimetasin aias. Mrt-l oli õhtupoole loeng, aga hommik oli vaba ja jõudis roosioksad jäätmejaama viia ja jõudsime ka ehituspoes käia. Üks koorem oksi läks minema, teine kärutäis tuleb neid kindlasti veel.
Aias õitsevad lumililled ja krookused. Panin eelmisel sügisel mega hunniku sibulaid mulda, lisaks krookustele ka nartsisse ja tulpe, et oleks ikka seda ilu värki. Kõik krookused ei ole veel avanenudki, aga kollased õitsevad juba jupp aega.
Ehituspoest tõime nats mulda ja kui mees oli tööle läinud, tegin väikese külvi. Kõrvitsalised on niisama eksperiment, nii vara ei peaks neid vist külvama.
Kasvuhoones oli mõnus teha seda mullatööd. Seemneid mulda pannes avastasin, et kurgiseemneid polegi õieti eelmisest aastast järel ja ühele seemnepakile olen peale kirjutanud “Osta Saladin.” See on üks hea pikk kurk. Noh, kuna mul hommikul Bauhofis käies see meeles polnud, sõitsin uuesti poodi ja tõin oma Saladinid ka sealt ära. Kuna poe õuealal oli hullult ahvatlev violade meri, haarasin kaks kümnest portsu neid ka. Ma muidu mingi potilillesõber ei ole, aga tuli selline tuju, et trepil võiks varakult õisi olla.
Mul neid potte on tegelt maikuus kasvuhoonesse vaja, ilmselt istutan siis violad peenraserva ümber ja vbla mõne viin hoopiski surnuaeda. Aga nii kaua las nad olla, saan nuusutamas käia.
Koristasin aias üksjagu, lõikasin veel roose ja sättisin ronirooside oksi aia kohale roomama. Maasikakaste ka puhastasin, vanu lillevarsi lõikasin ja. Kui eriti enam kõndida ei jaksanud, lebotasin terrassil ja lasin osalise varjutusega päikesel ennast küpsetada. Õues rassimine väsitas päris ära, kusjuures olin hommikul teinud ka suure metsaringi. Õhtuks kogunes samme üle 18 tuhande.
Viisin toast akende pealt pelargoonid verandale, sest akendest hakkavad saama istutusalad. Koristasin toad, küürisin dušinurka, pesin mitu masinatäit pesu ja kardinaid lausa kaks korda, sest õrnpesutsükkel, mille esialgu valinud olin, jättis kardinad raskelt märjaks. Masinasse mahtus kenasti neli suurt kardinatükki ja kui need pestud said ja viimaks ka tsentrifuugitud, panin otse masinast akende ette tagasi. Natuke kripeldama jäi, et aknaid ei pesnud, aga ma lihtsalt ei jaksanud rohkem. Ma tegelikult pesin aknaid väljapoolt alles hiljuti, paar-kolm nädalat tagasi, aga need on muidugi jälle poripritsmeid täis. Õhtupäikeses, kui valged kardinad pesumasinas olid, paistis aknaklaaside mustus eriti räigelt välja. Aga noh, mis parata, kui naine ei jaksa kõiki töid ühe laupäevaga ära teha.
Kõige keerulisem oli kardinaid akende ette tagasi panna, sest mul oli küll väike redel abiks, aga sellega nii kõrgele ei ulatunud, et ennast ülespoole venitama ei peaks. Kahtlustan, et käsivarred mul just kardinate riputamisest valusaks said. Õhtul voodisse minnes tundsin, et absull kõik “lihad” on valusad, nii jalgade, käte, selja kui sõrmede. No ja muidugi juhtus see, et üle väga pika aja ei suutnud ma õhtul uinuda – kere oli nii ära vaevatud, et lihtsalt ei rahunenud maha. Nii juhtub kontorirottidega, kui harva saab päriselt füüsilist tööd teha. Ega ma mingit mõõdukust muidugi ei tunne ka, ikka kõik asjad tuleb ühe päevaga kohe ära teha.
Kuna laupäev kujunes suureks rassimispäevaks, võtsime täna vabalt. Õnneks sadas hommikust saati vihma, ma isegi välja kõndima ei läinud. Mrt käis siiski jooksmas ja koju jõudes viskas tossud prügikasti. Kuna mehel jooksutossud ära lagunesid, aga jooksmas tahab ta käia enam-vähem iga päev, sõitsime T1 Sportlandi outleti mehele uusi jooksukaid ostma. Leidiski omale head pehme vetruva kannaga käimad, a ma nats kahtlen, kas sellise pehmusega jalanõud aastatki vastu peavad. Mul oli vaja uut töölkäima pintsakut, tahtsin üht kindlat sinist ja oma üllatuseks sellise ka leidsin. See on võibolla tavaliseks tööpäevaks isegi liiga ilus ja selle kinnituseks, et liiga ilus on, ostsin ta juurde sama värvi sinised südamekujulised kõrvarõngad ka. Maitea, mul kõrvakaid on vist mingi sada paari juba.
Lidlist käisime toitu varumas, me sealt ostame vabapidamisel kanade mune ja juustu, liha, heeringat – kõiksugu sellist, mis me kodulinna poodides on hulka kallim. Ülemiste keskuses käisime pärast põhiliselt ainult söömas ja päev oligi sama hästi kui õhtus.
Olen nüüd paar filmi ära vaadanud ja tunne on selline, et sai ikka puhatud küll. Käsivarred annavad eilsest füüsilisest pingutusest ikka veel tunda. Suurepärane lihtrahva nädalavahetus. Kui ilmad veel soojemaks lähevad, siis siit hakkabki ainult selliseid postitusi tulema 😀
