Kaitstud: Aiapuhkus
aprill 26th, 2015Kaitstud: Tuul viib viimse aru peast
aprill 24th, 2015Kaitstud: Sinililled on tagasi
aprill 20th, 2015Rullbiskviit ja kalahakklihavorm
aprill 20th, 2015Meil on täna eriti pidulik esmaspäev, sest laps tegi viimase autoeksami ja sai kätte oma B-kategooria juhiload. Nüüd võib ta järgmised kaks aastat ema või isa kõrval vahtralehtede all roolis olla, kuni 18 saab ja üksi sõitma hakkab. Muude inimeste kõrval võib ta roolis olla siis, kui lapsevanemad volituse kirjutavad.
Selle tähtsa päeva puhul tegin kolm head sööki, millest kahte laps ei söö (ega ei lootnudki, sellepärast ostsin talle ettenägelikult tüki sülti). Meisterdasin kalahakklihavormi ja lillkapsapüreed ja pidulikuks puhuks maasikate ja vahukoorega rullbiskviiti.
Kalahakklihavorm on tehtud Vetteli forellihakklihast, mida ostsime Muhu kalapoest. Hea odav kraam ja maitseb värske ja mõnus, oluliselt parem kui suurtest ketipoodidest ostetud lõhehakklihad. Kalahakklihaga saab teha igasugu häid asju, suppi näiteks ja kotlette. Ma täna ka hakkasin omast arust kotlette tegema, aga tainast tehes otsustasin ümber, sest ei viitsinud pliidi ääres passida, ja keerasin kokku hoopis hakklihavormi.
Forellihakklihavorm:
1 kg forellihakkliha
3 muna
2 spl pofiberit
2 hakitud sibulat
soola ja pipart maitse järgi
peale riivimiseks juustu
Keerasin kõik kraami kokku, valasin klaasvormi, peale riivisin juustu hea paksu kihi ja küpsetasin 230 kraadiga 30 minutit.
Mu meelest tuli see vorm täna eriti hea välja, pofiber vist natuke isegi kergitas seda, sest kenasti läks puhevaks.
Lillkapsapüreed teeme nii, et keedame jupitatud lillkapsa soolaga maitsestatud vees pehmeks, valame vee ära, tambime lillkapsa katki nagu teeks tavalist kartuliputru, võitükke ja hakitud sibulat paneme maitseks. Laps on meil eriline lillkapsapõlgur, temale ei hakanud seda pakkumagi, aga ise sõime hea isuga.
Rullbiskviiti tegin umbes samamoodi nagu eelmiselgi korral, et 6 muna, 0,5 dl kookosjahu, 0,5 dl erütritooli ja 2 spl fiberhuski, aga lisasin taignale 1,5 spl toorkakaod. Küpses 175 kraadi juures 17 minutit. Mulle imponeerib šokolaadine maitse rohkem kui kookosjahu maitse, toorkakaoga oli hea kookos ära peita. Mul mandli- ja kookosjahuga on see teema, et kui ainult nendega küpsetan, siis kuidagi väga ühtmoodi maitsevad kõik asjad ja see mekk on mind ammu ära tüüdanud.
Maasikad tagurpidi keeratud biskviidil, nagu tapeet või midagi.
Selline väga sile rull jäi, meenutas kokku rullides jõupaberit, höhö.
Rulli sees on vahukoor ja maasikad. Imestan, kui mugav seda rullbiskviiti väänata on, täiega sitke ja mittemurduv leidus, peaaegu mittebiskviit. Mõtlen järgmine kord torti teha umbes sama retsepti järgi, ühest kogusest saab täpselt kaks taignakihti.
Mehed ühe tükiga ei piirdunud. Järelikult tuli hea välja 🙂
Täna tehtud söögid on me kahe päeva noos. Homme on trennipäev ja süüa ei tee siin majas keegi.
Kookoskommid
aprill 19th, 2015Olen ammu tahtnud osta üht silikoonist kommivormi, aga kõik on olnud väga pisikesed ja kallid, no pole raatsind. Sel nädalal leidsin Koduekstrast suure kommivormi ainult kuue euroga, lausa 30 kommi saab selles korraga teha. Muidugi ostsin vormi ära ja pidin kohe ka sinna sisse midagi mätsima.
200 g kookoshelbeid, 50 g kookosrasva, 250 ml kookoskoort (üks Blue Dragoni pakk) ja natuke erütritooli, et magusam saaks. Sellest plöginast, mis kommivormi ei mahtunud, tegin šokolaadikommid, lisasin paar spl toorkakaod. Magustaja võib muidu üldse ära jätta, aga kakaoga variandile peaks ikkagi panema, sest need niigi päris mõru maitsega on. Et kookoshelbed vähe peenemaks saada, vuristasin kommimassi köögikombainis päris pikalt lõiketeraga. Tainas jäi täiega paks, teelusikate abiga toppisin seda vormi. Šokolaadikalad on tehtud jääkuubikuvormis, kust neid oli vähe raske kätte saada, mõni läks katki ka.
Valged kookoskommid võiks tegelt kasta sulašokolaadi sisse, siis jääks niuksed bounty moodi asjandused, aga kõlbavad niisama ka. Minu poistele igatahes maitseb väga.
Komme oleks mugavam teha, kui kookosrasva rohkem panna ja see enne taignaks tegemist ära sulatada. Vedelamat massi on lihtsam vormi panna. Ükspäev proovin.
Kaitstud: Karv läigib
aprill 17th, 2015Kaitstud: Tere, talv!
aprill 15th, 2015Kaitstud: Päevitasime
aprill 13th, 2015Kaitstud: Suhkrurünnak
aprill 12th, 2015Kiire rullbiskviit
aprill 8th, 2015Tuli tuju teha rullbiskviiti. Meie peres oli vanasti rullbiskviidimeister Ruth, ma hoidsin oma näpud sellest tegevusest eemale ja nüüd mulle äkki tundus, et ma ei oskagi seda teha. Meelde on jäänud, et mune peab hästi palju olema ja natuke jahu 🙂 Ma tavalist jahu ei kasuta, suhkrut ka mitte, aga põhimõte on ju ikka sama ja kuidagi leiutasin taigna kokku. Vahustasin kuus muna 0,5 dl erütritooliga ja segasin sinna sisse 0,5 dl kookosjahu ja 2 spl fiberhuski. Rohkem midagi ei pannudki. Laotasin taigna küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile ja küpsetasin 175 kraadiga umbes 15 minutit või nats rohkem (ahju kell andis saba jälle).
Päris hea konsistentsiga küpsetis tuli, andis hästi rulli keerata ega hakanud kuskilt otsast murduma. Kui biskviit ahjust välja tuli, keerasin tal kahe küpsetuspaberi vahel põhja ülespidi ja tõmbasin küpsetamisaegse paberi ära. Sedasi jääb rull pealt ilusam, küpsetise alumine pool nägi veidi kortsuline välja. Mul oli Mia siin hoida kuni mehed pinksi mängimas käisid ja temaga siis pökerdasime moosi ja vahukoore biskviidile peale. Mial läks küll vahukoor rohkem suhu kui rulli vahele, aga nii need asjad nelja-aastastel käivad.
Määrisin rullbiskviidi pealt šokolaadikreemiseks. Sain täna kätte lchf-poest tellitud kraami, nende šokolaadikreem osutus nii mõnusaks möginaks, et kangesti tahtsin seda kuhugi toppida. Pmst võiks seda kreemikest otse potist lusikaga süüa, nii hea asi on, aint et kallis lõbu nii hinna kui kalorite poolest. Suhkrut seal sees muidugi pole, nii nagu kogu mu rullbiskviit on suhkruta.
Mitte et iga päev peaks magustoitu sööma, aga mehed meil siin magusat armastavad ja niuke kiire rullbiskviit on just paras ühel tööpäeva õhtul kokku visata.