Ühed lugud

Ei jõudnud oodata, millal see “ükspäev” saabub ja proovisin kliidega leiva ka kohe ära. Ei saa see naine täna köögist minema, mis parata.

RUKKIKLIILEIVAKESED

8 dl rukkikliisid
2 muna
3 spl hapukoort
3 dl sooja vett
0,5 tl soola

Ahi 220 kraadi ja 25 minutit küpseb.

 Enne ahju lükkamist.

 Valmis. Panin kliisid üsna palju, sellepärast jäid parajalt paksud. Mune panin kaks sellepärast, et mingit jahu siin sees liimimas ei ole.

Süsivesikuid on ühes leivaruudus 1,5 grammi. Mingit magusust tunda ei ole, mälu palju tahad. See näitab leivakeste suht tärklisevaba olekut ja järelikult ei saa me kered sellest ka glükoosilaksu. Laps maitses ja kiitis needki heaks, järelikult võib edaspidi kõik jahud ära jätta.

Munaga küpsetistel on see puudus, et ega nad kaua ei seisa. Õnneks on leivakesed siiski üsna õhukesed ja lootus on, et pigem hakkavad kuivama kui lähevad pahaks. Aga ju me ikka enne ära sööme kui nad üldse kuhugi minema jõuavad hakata 🙂

Igaks juhuks ütlen, et see siin ei ole lchf-blogi. Ja rukkileivad ei ole kindlasti lchf, sest üks õige lchf-ikas teravilja ei puutu, aga toit on see siiski ja väga hea toit. Mina armastan rukkileiba, aga söönud ei ole ma seda juba üle aasta. Kui lchf-i põhimõtete järgi sööma hakkasin, olid mu igapäevases menüüs kaks Rukkipala viilu ja vaatamata sellele mu kaal kukkus kolinal. Sest süsivesikuid sisestasin endasse siiski kordades vähem võrreldes harjumuspärasega. Millalgi jäi kaal seisma ja siis loobusin ka leivast.

Mõni päev tagasi avastasin poest ühed finncrispid, mis tervenisti rukkijahust ja neid ma tahtsin proovida. Maitselt olid need krõbeleivad väga head, kuigi neisse oli pandud suhkrut, mis tegi nad mu jaoks ebamugavalt magusaks. Aga kõige õudsem on see, kuidas need finncrispid ragisevad! Ma mehega samas ruumis olles ei või neid üldse närida, me kumbki tegelt ei kannata kuulata, kui kellegi pea sees hullupööra krõmpsub. Need näkileivad on ülemäära kõvad, suus jagunevad teravateks kildudeks, nendega võib lausa suu ära lõhkuda. Järelikult tuleb leiba küpsetada ise ja paremini 🙂

Kuna me siin teraviljajahudega tavaliselt midagi ei küpseta, siis kodus täisterarukkijahu ei olnud, sellepärast tegin taigna tavalise rukkijahuga, mida üllatuslikult köögikapist leidsin. Süsivesikute koha pealt pole muidugi mingit vahet, kas täistera või mitte, süsikarohked on mõlemad.

RUKKILEIVAKESED

3 dl rukkijahu
4 dl rukkikliisid
1 muna
3 spl hapukoort
3 dl sooja vett
0,5 dl soola
0,5 dl soodat või küpsetuspulbrit (võib ära jätta, kui kerkimata leivad sobivad ja kergitusaine maitse ei meeldi)

Segasin kõik ained ühes mollis kokku ja lükkasin lusikaga pannile laotatud küpsetuspaberile laiali. Vajutasin suure noaga ruudud sisse. Küpseb 200 – 220 kraadi juures 25 minutit.

 Ilma soodata küpsetatud versioon. Need mulle maitsevad paremini.

 Soodaga taignast saab paksemad leivakesed, sest tainas ka kerkib natuke, aga maitse jääb pisut pannkoogi moodi, mis rukist varjutama kipub.

Rehkendasin välja, et ühes leivaruudus on veidi alla 4,5 grammi süsivesikuid (suurel pannil oli 30 ruutu).  Huvitav on see, et tajun ka neid leivakesi kergelt magusana, kuigi mingit magustajat ei pannud. Magus maitse tuleb sellest, et teravili on valdavalt siiski tärklis, mille lagunemine glükoosiks algab juba toitu mäludes. Mida kauem mäluda, seda magusamaks leib suus muutub ehk et suur osa tärklisest laguneb juba suus glükoosiks.

Proovin ükspäev leivakeste retsepti timmida sedasi, et põhiosa oleks rukkikliid ja rukkijahu oleks vähem või üldse mitte, sellega saab tärklise osa leibades vähendada, sest kliides seda nii palju ei ole. Olen kunagi ammu tegelikult katsetanud ka ainult rukkikliidest leiva tegemist, aga need leivad tulid liiga kõvad. Võibolla munaga liimides ja hapukoorega pehmendades siiski saaks asja.

Mul on siin üks hea toidukvaliteedi ja -maitse tester. Teismeline poeg 🙂 Kui tema ütles mu tänase leivakatsetuse kohta, et “s*taks head!”, siis järelikult nii ongi 😀

Proovisin õunaroose teha. Õpetuse võtsin internetiavarustest ja leiutasin oma taigna. Kuna lehttainast kookosjahust teha ei saa, polnud võimalik isegi paberite vahel roose kokku rullida. Algul ikka üritasin, aga need läksid üsna metsa, sellepärast surusin lihtsalt taigna muhvinivormi ja täitsin keskelt õunaviiludega ära. Täitsa mõnusad tulid ja seisavad isegi kuigivõrd koos siukse muretaignaga.

Tainas on selline:

2 muna
2 dl kookosjahu
1 spl erütritooli
50 g võid
2 spl hapukoort
0,5 tl soodat
näpuotsaga vanilli
kaneeli õunte peale sipsutamiseks

Sulatasin või ja keerasin kõik ained lihtsalt lusikaga kokku. Õunaviiludega tegin nagu õpetuses oli, et sidrunimahla peale ja mikroahjus kergelt pehmeks. Küpsetasin 180 kraadiga 25 minutit.

 Enne ahju panemist

 Valmis.

 Täitsa ilusad mu meelest, söödavad nagunii 🙂

Mulle meeldib marjakookide sees või lisandiks Philadelphia toorjuust, sellepärast võtsin täna katsetada, kas saab kogu värgi kohe ahjus valmis miksida. Saab ikka.

TOORJUUSTUGA KIRSIKOOK

Põhi:

2 muna
100 g võid
100 g kookosjahu

Sulata või, klopi munad lahti ja sega tainas kokku. Suru tainas klaasvormi põhja ühtlaseks kihiks ja küpseta 180 kraadiga 10 minutit.

Täidis:

400 g külmutatud kirsse
1 x 200 g pakk Philadelphia toorjuustu
2 tl Bakery+ magustajat või miskit muud
1 muna
100 g võid

Laota kirsid vormi (ei pea enne üles sulatama). Sega kokku sulatatud või, magustaja, muna ja toorjuust ja laota ühtlaselt kirsside peale.

Purukate:

100 g võid (teinekord panen rohkem, justkui liiga kuiv jäi)
100 g kookosjahu
1 tl Bakery+ magustajat
1 tl kaneeli

Sulata või ja sega kõik ained kokku purutaignaks. Laota taignapuru ühtlaselt koogile ja pane kook ahju küpsema. Küpseb 180 kraadiga 20-25 minutit.

 Põhja taigen jäi kena kollane.

 Põhi enne ahju panemist.

 Toorjuustusegu kirsside peale.

 Valmis.

 Kook võiks natuke jahtuda enne kui lõikama hakkad, muidu toorjuust voolab seest välja.

Kui kasutada seda kookosjahu, mida eile Selverist ostsin, on terves vormitäies koogis süsivesikuid 167 grammi. Kui võtta teine jahu, see Konsumist ostetu, milles on ainult 6,4 g süsivesikuid sajas, siis on terves koogis süsikaid kokku 72 grammi. Süüa sünnivad mõlemad 🙂