Ühed lugud

Küpsetasin ahjus purukooki, mille peaks vist ümber nimetama marjamagustoiduks. Olen sarnast asja varem ka teinud, aga täna võtsin ette ja lihtsustasin retsepti nii palju kui aitas. Õudselt njämma tuli. Ma ühe väikese portsu sain võtta, siis lendasid mehed peale ja kui järgmise lusikatäie järele läksin, olid vormis ainult riismed järel. Vot nii hea on!

Purukook või marjamagustoit või kuidas soovite:

400 g külmutatud marju (mul olid metsmaasikad ja mustikad)
1,5 dl kookosjahu
1,5 dl mandlijahu
120 g võid
1 tl kaneeli või kardemoni
1 tl Bakery+ magustajat või 1 dl erütritooli
teelusikaotsaga vanilli

Segasin kuivad ained omavahel kokku ja keerasin kõik selle kama mikrolaineahjus sulatatud või sisse (kui kasutad erütritooli, siis püüa see sulavõi sees ära lahustada). Segasin lusikaga nii kaua kuni tainas muutus kenaks puruks. Marjad võtsin sügavkülmast ja sellisena läksid need otse vormi põhja, ei ole vaja üles sulatada. Marjade peale pudistasin purutaigna, küpses see asi 180 kraadiga 30 minutit.

Unustasin mandlilaastud ostmata, muidu neid oleks pidanud ka marjade ja taigna vahele laotama, siis kook süües krõbiseb mõnusasti.

 Taldrikusse saab magustoidu tõsta suurema lusikaga. Sobib hästi vahukoorega, aga meil täna oli natuke peenem kreem – vahukoore ja kookoskreemi segu (200ml vahukoort, 2 spl erütritooli ja 1 pk Blue Dragoni kookoskreemi).

See Blue Dragoni kookoskreem hakkab Eestist ära kaduma. Kurb, sest teised siin müüdavad kookoskreemid ei kõlba kassisaba alla ka. Varem Selverid seda müüsid, nüüd pole enam sealt leidnud, olen neile isegi palve edastanud, et see uuesti müüki toodaks. Viimati leidsime lemmikut kookoskreemi Muhu poest, tegime seal riiuli tühjaks sellest. Täpselt samamoodi nagu meil on harjumuseks saanud Muhu poest kõik kõrvitsaseemned ära osta, höhö. Seal on 250-grammised seemnepakid, mis on peaaegu poole odavamad kui mandril müüdavad kõrvitsaseemned, sellepärast iga kord kui juhtume mööda sõitma, teeme sealsetel riiulitel tuulutust.

Blue Dragoni kookoskreemi meeldib mulle lõunase kohvi peale panna, sest piimatooteid väldin praegu. See on mõnus ka niisama lusikaga limpsida. Kallis on ta küll, aga väga maitsev. Ahh, igasugu lolle harjumusi olen endale siin juurutanud. Õnneks kaal langeb kõigi nende veidruste peale.

Me ikka midagi soolast ka täna sõime. Suvikõrvitsaid on meil ohtrasti, neid jõudumööda hävitame. Tegin ühe hakklihaga mögina panni peal, küüslaugu ja sinihallitusjuustu ja purustatud tomatitega.

Hakkliha praadides jõudis mulle kohale, et poest seda ikka osta ei maksa, eriti kui tahan mõnda oma retsepti avalikult esitleda. Jube kahtlane kraam see ikka on kui praadides vesi pannil ujub. Mul täna Rakvere oma oli, 50 veist ja 50 siga. Aga vahet pole, ei maitse head need poe hakklihad. Sellepärast panime täna ühe suure maheseatüki sulama, et ehk annab sellest homme kena hakkliha vändata, mille saaks rändsöödikutele serveerimiseks saarele kaasa võtta. Igatahes me üritame, et saaks laupäeval head pärissööki teha.

Kopra Karjamõis, kust meie külmkapitäis liha pärit on, sai paar päeva tagasi Eesti parima mahetalu tiitli. See mulle meeldib. Kahju, et nad sigadega lõpetama peavad.

Kas nüüd hakkab öökülma tulema? Tõin igaks juhuks kõik suuremad suvikõrvitsad tuppa külmikusse ja korjasin ära kõik vähegi söödava mõõduga kurgid. Tavalisi kõrvitsaid on meil ka paar jurakat, aga neid ei hakanud veel tuppa tirima. Ei tea, kas peaks?

Avastasin täna külla minekuks šokolaadikooki küpsetades, et olen kuidagi märkamatult hakanud neid kooke küpsetama poole vähema šokolaadiga, 200 grammi asemel panen 100-grammise tahvli. Puhas hajameelsus. Aga probleemi sellest pole, ikka jääb parajalt šokolaadine ja kui teistele küpsetan, siis lisan natuke magustajat ka juurde, sest inimesed on enamasti harjunud sellega, et kook on magus ja mõru maitse väga ei lähe peale.

Nüüd on mu šokolaadikoogi retsept selline:

4 muna
200 g võid
100 g tumedat šokolaadi (vähemalt 70% kakaod, Laima oma sobib hästi)
1 dl mandli- või kookosjahu
1 dl pofiberit
1 tl soodat
2 spl erütritooli (kodus söömiseks magustajat ei pane)

Koogile täidiseks ja kaunistuseks:

400 ml vahukoort
250 g Vigala Mascarpone toorjuustu (üks potike)
4 spl erütritooli
Natuke Bourboni vanilli
Vaarikaid ja rukkililli või mida iganes kaunistuseks

Vahustan munad erütritooliga, või ja šokolaadi sulatan koos mikroahjus ja segan korralikult. Lisan šokolaadisegu munavahule, kõige lõpus segan sisse kõik kuivad ained, mis on enne eraldi nõus kokku segatud. Lasen taignal seista kuni pakseneb. Küpsetan 180 kraadiga 30 minutit.

Kreemi teen valmis siis kui kook on jahtunud. Vahukoore vahustan erütritooliga, vanilli panen ka kohe. Vahukoort ei või liiga paksuks lasta, peab natuke vedelam jääma. Kui koor vahustatud, lisan toorjuustu ja vahustan veel õige natuke. Kreem läheb väga kiiresti paksuks, sellepärast ei või üle vahustada. Toorjuustu on tark hoida enne kreemitegu mõned tunnid toasoojuses, siis on veidi pehmem.

 Jahtunud koogi lõikan suure fileerimisnoaga pooleks ja panen koogipõhjaks pealmise osa, ülemine kenaks siledaks ja kõvemaks küpsenud pool jääb allapoole. Nii ei jää kook paberi või mis iganes aluse külge kinni ja põhi on mugavalt kõva ja vähem rasvane.

 Toorjuustu-vahukooresegu jagan enam-vähem pooleks, osa läheb koogi vahele ja osa peale. Kaunistasin seekord šokolaadikoogi Saaremaalt korjatud vaarikate ja koduaia rukkililledega. Metsvaarikad osutusid selliseks hitiks, et perenaine ütles, et ei raatsi seda kooki ära süüagi, tahaks vaarikaid imetleda. Lisaks selgus, et äsja kolmeseks saanud sünnipäevalaps armastab metsvaarikaid üle kõige ja koduaia vaarikaid ei pea nagu üldse vaarikateks või söögikõlbulikeks. Läks täitsa kümnesse seekord 🙂