Sorry, inimesed, et enamus postitusi siin blogis on parooli alla pandud ja parooli teavad ainult need, kellele selle mitu aastat tagasi andsin (rohkem kellelegi ei avalda, ärge küsige). Kõigile lugemiseks on siin blogis ainult retseptid ja mõned tervisejutud, ülejäänud kraam on liiga isiklik, et seda internetti ringlema jätta. Paroolitamise põhiline põhjus on see, et ma ei taha ennast kirjutades piirata ses mõttes, et ei taha kogu aeg mõelda, keda üks või teine teema riivata võiks. Parooli all saan tulistada nii nagu torust tuleb. Teine põhjus veidi rohkem peidus püsida on see, et viimasel ajal on hakatud mu kirjutiste vastu hüppeliselt palju huvi tundma ja ma ei tea, millest on see huvi siinses blogis tingitud. Ma ei tea, kes on need inimesed, kes siin käivad. Liiga palju isiklikku avaldades olen haavatav.
Eks ma jätan nüüdki mõne postituse algul lahti, aga pikemas perspektiivis läheb kõik isiklikum ikkagi parooli alla. Need, kes siinse blogi oma blogrolli on pannud võiksid selle asemel linkida mu teist blogi www.diabeetik.ee, sest kõik üldhuvitavad teemad, mida olete siit varem lugenud, kolivad ajapikku sinna koos retseptidega.
Väike turvalisuse kiiks tekkis, antagu andeks!