Olen oma šokolaadikoogi retsepti natuke mõnnamaks kõpitsenud, nüüd see mu meelest on täitsa täiuslik. Kasutan Kalevi 70-prossast tumedat šokolaadi, milles on süsivesikuid lchf-sööja jaoks liiga palju, ometi ei tee selle koogi igapäevane pugimine mu kaalule ega veresuhkrule mitte midagi halba. Kaal ikka tasapisi langeb, veresuhkur ei hüppa. Ega ma tervet kooki päevas ära ei söö ka ju, aga üks või kaks tükikest ikka tuleb ette. Maasikaid söön ka veel peale kui mahub. Mees lisab koogile vahukoort ka, ma seda pole enam jaksand.
Jõle tume näeb välja ja täpselt selline ongi. Küpsetan kooki väikeses vormis, vorm on võiga määritud, aga tundub, et see võidmine polegi oluline, sest taignas on rasva küll ja veel.
Šokolaadikook:
200 g tumedat köögišokolaadi (vähemalt 70%)
200 g võid
4 muna
2 spl erütritooli (võib ära jätta, kui väga magusat ei taha)
1 dl mandlijahu
1 dl pofiberit
1 tl soodat
Sulatan või ja šokolaaditükid mikroahjus ja segan ühtlaseks massiks. Munad vahustan erütritooliga, sinna sisse segan mikserdades šokolaadi-võisegu, kuivad ained segan omavahel kokku ja kõige lõpuks taignasse. 180-kraadises ahjus küpseb 30 minutit.
Täiega lihtne teha ja igati lollikindel (st kes ennast köögis lollina tunneb, küpsetagu julgesti 🙂
Teine söök, mida kindlasti pidin jaaniajal tegema, on marineeritud räimed. Ma ses suhtes olen pisut rootsistunud, et miski marineeritud heeringas või räim peab jaanipäeval kindlalt laual olema. Katsetasin seekord Mari-Liisi retsepti ja väga njämmad räimed tulid. Suhkru asemel kasutasin muidugi erütritooli. Ei hakka siia retsepti uuesti välja kirjutama, aga umbes täpselt selle järgi tegin, mis lingitud on. Purki pannes lõikasin köögikääridega räimedel sabad ära ja kaksasin kalad keskelt pooleks. Tavalist õli mul polnud, kasutasin küüslauguga oliiviõli.
Räimed olid esimeses marinaadis terve ööpäeva ja teises marinaadis täpselt nii kaua kuni mandrilt Saaremaale jõudsime. St siis me esimest korda proovisime neid ja on ikka head küll. Eriti hüva on, et luud läksid nii pehmeks, et pole vaja neid kalade seest välja nokkida.
Fragment õhtusöögist. Omavalmistatud šašlõkk ilmus ka pärastpoole taldrikusse. Njämma, ma ütlen!
EDIT: Mandlijahu ostan kohalikust Konsumist, sealt saab täiesti väheste süsikatega varianti. Pofiberit saab LCHF-poest, mis paikneb internetis. See 300-grammine pakk on nii suur, et jätkub tükiks ajaks. Ja Kalevi 70-prossane köögišokolaad on kõige odavam Säästumarketis 🙂