Tordipõhi:
6 muna
4 dl mandlijahu
1 dl pofiberit
2,5 tl küpsetuspulbrit
2 dl erütritooli (või vähem või rohkem või pane hoopis steviat maitse järgi)
150 g võid
Küpseb 175 – 180 kraadiga 45 minutit või nats rohkem.
Katteks ja täidiseks:
Maasikad ja kirsid (mul olid külmutatud marjad)
2 pk kohupiima (mingit ilma suhkruta)
2 suurt pakki vahukoort
magustajat maitse järgi, ma panin erütritooli
vaniljet vahukoore maitsestamiseks
tumedat šokolaadi natukese kookosrasvaga kokku sulatatult
Põhi sai nii paks, et polnud keeruline seda pooleks lõigata. Alumisele poolele ladusin külmutatud maasikad, mis natuke olid sulanud, suuremad marjad lõikasin pooleks. Põhi polnud veel jahtunud, kui marjadega katsin. Kohupiima-vahukooresegu läks maasikate peale.
Kõige otsa läks ka kohupiima-vahukooresegu ja katteks vahukoor, mis jäi üle tordi ääre rippuma nagu lumi vana aida katuseräästas. Kuna me kõige suurem tordialus on liiga väike, koogivormiga umbes samas mõõdus, ei saanud torti külgedelt vahukoorega katta, niigi pudenes lõigates veits üle ääre.
Mul olid suured plaanid šokolaadiga, tahtsin sellega tordi kaunistada, et kirjutaks ilusaid sõnu peale. Suurepärane plaan ei õnnestunud sellepärast, et marsruudil mikroahi – köögilaud libises mul sulašokolaadiga kausike käest ja glasuuris üle nii põranda kui köögimööbli. Mingi ilus tort seepärast ei tulnud, lömmis kirsid ei paku mingit silmailu, aga väga maitsev tuli siiski.
Tort sai megamagus, üritasin erütritooliga mitte koonerdada, et ükski mees söögilauas ei hädaldaks, et mu lchf-magustoit pole ikka mingi õige magustoit. Täitsa päristordi maitsega leiutis tuli. Väikseid tükke lõigata oli suht võimatu, sest tort tuli tõeliselt kõrge ja kohev. Õhtusöögile punktiks oleks vabalt piisanud vaid mõnest lusikatäiest. Kujutlen, et sama taignaga küpsetatud väikesed kohupiima-vahukoorekorvikesed oleks paras dessert.
Rahulikke jõulupühi kõigile!