Ühed lugud

Selle loo sissejuhatuseks lubatagu meenutada, mida ütlesid tervisekonverentsi sisse juhatades nii maavanem kui dr Zilmer. Nad juhtisid tähelepanu ühele ilmselgele asjaolule. See on see asi, et kui harida meest, siis saabki ainult mees haritud, aga kui harida naist, saab targaks terve suguvõsa . Saalis oli 8 meest, kokku osalejaid 150 🙂

Aga mehed loevad nüüd iseenesestmõistetavalt kogu olulist infi siit blogist 😀

Zilmeri teine loeng oli toidulisanditest. Alustuseks rääkis ta sellest, et haiguspuhune söömine tuleb iga pikaajalise ravimi tarbimisega paika panna ja see kehtib mistahes ravimi puhul, mida võetakse kauem kui üks kuu. Kas siin leidub kedagi, kellele perearst on toitumissoovitusi andnud pika ravi korral?

Nojah. Fakt on see, et inimese organism ei saa alati kõike vajalikku toidust kätte. Näiteks spinatis on palju kaltsiumi, aga seda inimorganism sealt kuigivõrd endasse salvestada ei suuda. Kui näiteks ravim vajab kaltsiumi ainevahetust, tuleb appi võtta lisaained. Arstist, kes tegeleb ainult ravimitega, pole tolku, ütles Zilmer.

Pikalt rääkis Zilmer sellest, et arst ei saa ületada ravimi toime puhul bioloogilise vastuse protsenti. Ravimi toimevastus on tavaliselt 15-25%, vahel harva 45%. Teda ärritab alati väga palju see, kui kuuleb mõnd inimest arsti kirumas, et näed, kirjutas mulle ravimi välja ja see ei mõju. Arst bioloogilisse vastusesse sekkuda ei saa mitte kuidagi, see on iga inimese puhul erinev. Olgem siis arusaajad!

Aga toidulisandid nüüd. Koensüüm Q10 näiteks. Q10 on inimese organismis nagu ainuke ristmik suures linnas, kõik käib sealt läbi. Õigeks manustamiseks peab see kindlasti olema õlikapslis. Äärmiselt vajalik organismile, eriti vanemas eas. Kui seda võtma hakata siis paar nädalat kindlasti järjest manustada 60 mg.

D-vitamiin. Seda peab Eestis raudselt juurde võtma (muide, rootsi lchf-toitujatel on see ka tungivalt soovitatud). Kui D on organismis üle 50 nmol/l, pole vaja juurde võtta, aga kui alla 50, siis võetagu. Eesti inimesel kipub see näit olema 37,5, mis on liiga madal. Soovitatakse 25mcg päevas D-vitamiini juurde võtta, see on 1000 ühikut. 4000 ühikut päevas on maksimaalne, üle selle juba liiga palju. D-vitamiinil on muidu pikk varu, see püsib kuid, aga see, mille oled manustamisega üles tõstnud, ei püsi üle kolme nädala.

Vahemärkusena ütlen, et tänavune suur päikeseline suvi mõjus mu mehe D-vitamiinisisaldusele väga hästi, vist päike maratonirajal kärtsatas, igatahes septembri keskel oli tal D-vitamiini organismis kohe nagu täitsa palju üle 🙂 Muidu septembrist kevadeni soovitatakse juurde manustada.

Oomega-3.  Kui optimaalne oomega-6 ja oomega-3 suhe on inimesel 2:1, siis Eestis on see 28:1. Sööge rasvast merekala, saate oomega-3 taset tõsta. Muide, kasvanduse kalade söömisest ei pruugi suuremat kasu olla.

E-vitamiinil on 8 looduslikku vormi. Kui seda üldse ekstra kasutada, siis ainult looduslikke vorme. (selle kohta ma pole eriti midagi üles kirjutanud, ju ei olnud tähtis.)

Mg B6. Vot seda asja me võtame mehega alailma, sest muidu mehel tulevad joostes krambid ja minul hakkavad öösiti surema käed. Inimese keha vajab Mg igal pool, igas rakus. Magneesiumipuudus tekitab muuhulgas väsimust. Ka kõikvõimalikud närviprobleemid on Mg vaegusega seotud. Organismile meeldib, kui manustad seda järjest vähemalt neli nädalat. Siis on mõistlik teha paus 3-4 nädalat ja edasi võiks seda endale sisestada paar korda nädalas.

Rohkem polegi midagi öelda. Me ausalt üteldes peale magneesiumi midagi juurde võtnud polegi vist iial. Lihtsalt lambist, et võibolla on mu D-vitamiin madal, pole nagu mõtet seda ostma hakata. Zilmer soovitas, et laske arstil mõõta, aga minu teada perearst uduumbes selle peale, et patsient tahab huvi pärast teada, aga kaebusi ei ole, ei tee mingeid uuringuid. Raha eest võibolla kusagil saaks kõiki proove teha, aga kui maksad maksu muudkui siis on mu meelest lausa vale minna neid asju oma raha eest uurima.

Ma arvan, et kui oled otsustanud mingeid toidulisandeid endale sisestada, siis apteeker oskab soovitada, millist osta.

Üritan nüüd maailmapikalt anda ülevaate sellest, mida Mihkel Zilmer meile eilsel tervisekonverentsil söömisest rääkis. Kes ei tea, kes see mees on, siis guugeldage. Tegemist on oma ala tipuga, kellest kõvemat meest selles valdkonnas Eestis ilmselt polegi.

Mu kokkuvõte Zilmeri jutust on kohati kaootiline, panen järjest kirja, mida üles täheldasin, ei hakka süstematiseerima.

Alustuseks üks huvitav kokkusattumus. Zilmer alustas sellest, et lasi kõigil, kellel on FB konto, tõsta käe (ja peaaegu kõik käed tõusid) ja siis seejärel palus märku anda neil, kellel on ka Twitteri konto (null kätt), blogide kohta ta ei küsinud, aga märkis, et kui mõnel see ka veel lisaks on, siis on paha-paha. Ta viitas sellele, et internet on paha, sealt ei maksa infot otsida. Ta rõhutas mitmel korral, kuidas nett on rämpsu täis jne. Samas näitas ta korduvalt ekraanil USA terviseameti ja igast meditsiini valdkonna kodulehti, kust on võtnud infot ja uskuge või mitte – ma olen neid lugenud!!! Ei olnud ju rämps! Tänu sellele, et olen viimasel ajal nii palju igast tervisekraami tuhninud, oli minu jaoks Zilmeri jutus vähe uut, aga samas mu süda juubeldas sees ja küsis mitmel korral – kas tõesti on need uuringud ka Eestis tuttavad? Vau, et ta teab seda ja meile räägib! Mu arvamus Zilmerist oli ajakirjanduses ilmunud intervjuude põhjal kehvake, aga nüüd ma võtan igatahes kõik tema kohta öeldud kriitilised sõnad tagasi. Eile pudenes ta suust igatahes puhast kulda.

Esimene üllatus oli see, et Zilmer nimetas muna kõige paremaks toiduaineks. Munas on kõik vajalik olemas. Mäletate, mu perearst keelas mul muna süüa, kui kolesterool kõrge oli? Lugupeetud teadlane ütles, et jutud munast ja kolesteroolist on absurd. Veresoonte sisekiht endoteel võib olla tuksis ka siis kui kolesterool on ok. Ja ütles ka seda, et kui käsivarres on veidi kõrgem rõhk, siis ei ole vaja hakata ravimeid võtma.

Rämpsinfo on järgmine: süsivesikuid ja valke tuleks süüa eraldi, söömine veregrupidieedi järgi, ekstra juua 10 klaasi vett päevas. Selles vee joomise punktis ja mõnes veel oli Zilmeri jutt vastupidine Mai Maseri jutule. Uskuge Zilmerit.

Näiteid hirmutamise objektidest: rasvad (eriti küllastunud rasvad), sahharoos ja laktoos, kehakaal. Rasvadel ei ole mingit seost kardiovaskulaarsete haigustega (jeee, ma teadsin seda!). Selleks, et laktoos tekitaks soolte paisumist, peab seda olema organismile antud kindel kogus, vähemalt 4 grammi. Selleks tuleb juua vähemalt 100 ml piima. Jutt sellest, et käisin külas ja sõin ühe küpsise ja see tegi mu haigeks, on puhas fantaasia.

25 viimase aasta kokkuvõte (põhineb teadusuuringutel): küllastunud rasvhapped ei ole probleem südamele, oomega-3 liiga suur tarbimine on probleem südamele. Vanasti õppinud arstid ei ole saanud koolitust söömise alal, mis on probleem patsientidele. Kirjutatakse ravimid välja liiga kergekäeliselt, paljusid tõbesid saab ennetada-ravida söömisharjumuste muutmisega.

Naistel, kes eirasid piimatooteid, esines 53% rohkem soolevähki. Jutt sellest, et piim tekitab lima, on jama. Ja mandlipiim ei ole muide piim, vaid õigem oleks öelda mandlivedelik, höhö.

Orgaaniline – kõike palju ja rohkem? Vot ei ole! Kultuurmustikas teeb metsamustikale täiega ära kõiksugu vitamiinide ja mineraalide poolest. Selle teema juures meeldis mulle väga, et Zilmer taotleb parima Eesti toidu valimistel kõigi toodete kohta sertifikaatide esitamist, ta loodab, et ühel päeval nii olema hakkab. Ta ei taha selle konkursi žüriis sellepärast osaleda, et nii ei saa ju toitu hinnata kui isegi ei tea, mis täpne koostis on. Jutt et üks on mahe ja teine ei ole mahe, on mõttetu kui pole tõestust mida üks või teine söök täpselt sisaldab,, mis on tema täpne toiteväärtus. Kui numbreid ei ole, on tegemist subjektiivse hindamisega.

Pestitsiidid – kõik pestitsiidid ei ole mittelooduslikud. Näiteks võilill on nii kangeid aineid täis, et sellest ei saa looduses jagu mitte miski. Kui inimene tarvitab palju võilille toiduks ja tema suguvõsas on palju esinenud kasvajaid, siis tõstab see inimene oma kasvajate riski väga kõrgeks.

Normaalne söömine on ainevahetusega seotud söömine. Ei ole vaja toidupüramiide (Mai Maser, kes hiljem uuendatud EV toitumissoovitustest rääkis, ütles, et veel ei ole otsustatud, kas tuua toidupüramiidil köögiviljad alla kartuli ja teravilja juurde kui kõige vajalikum söök. Rootsis on seda juba tehtud. Muutun väga rõõmsaks, kui seda tehakse, sest mis mõttes on kartul toitainete poolest väärtuslikum kui näiteks kaalikas-porgand?)

Zilmeri soovitus, mida inimene vajab oma toidulaual nädala lõikes – teraviljatooted (täisterarukkileib, täisterapuder), kaunviljad, puu- ja köögiviljad, kala, linnuliha, piimatooted, muud loomsed toiduained, marjad. Kestvalt ei tohi toidust puududa Mg, Zn, Se, Ca, D, B1 ja oomega-3 rasvhapped (need kõik ainevahetuse jaoks üliolulised). Ja lisaks Q10, folaadid, B12. Kindlasti 2-3 korda nädalas söö liha (parim mitte üle 75 – 175 g). Organism saab kasutada ainult seda B12, mis tuleb loomsest toidust. Parim on selle poolest kalkuniliha, samas näiteks seleeni on jälle sealihas palju. Parimad on kalkuni- ja veiseliha (jälle vastuolu Maseri jutuga, kes punast liha süüa ei lubaks).

Miks on hea punase veini kõrvale süüa liha? Etanool reageerib nitritiga ja see kaitseb mao limaskesta.

Ei ole vaja 10 klaasi vett päevas (metsa kõik kaalujälgijad ja figuurisõbrad oma teooriatega!). Kui inimene sööb normaalselt, siis maksimaalselt 2-3 klaasi vett on vaja lisaks.

Kolesterool. Üldkolesterool ei pea olema max 5,3, võib vabalt olla kõrgem. TG (triglütseriidid) peavad olema madalamad kui 1,7 mmol/L. Kui rääkida HDL-ist ja LDL-ist (rahvakeeli hea ja halb kolesterool), siis HDL peaks olema kindlasti alla 5, alla 4 on väga ok ja 3,5 on ideaalne. LDL on ok alla 3. Need on siis näidud, mille korral ei ole kindlasti vaja võtta kolesteroolialandajaid ja tegelikult üldse igasugune nö profülaktiline kolesterooli alandamine on kurjast. Statiine (toimeaine selles ravimis) ei maksaks tegelikult üldse enne neelama hakata kui üks infarkt on läbi põetud. Peamine risk on ravimi kõrvalmõjud. USA-s on juba lisatud statiine sisaldavatele purkidele hoiatus, et tekitab diabeeti.

Tunne huvi veresoonte vastu. Oluline on veresoonte jäikus, arterite jäikus, aordirõhk ja endoteeli talitus.

Kehamassiindeks – KMI:
25 – 30 – mõningane ülekaal. See ei ole tõsine terviserisk (jee, ma juba olen selles!) Selle KMI sõnum on, et hakake midagi tegema, et ei jõuaks rasvumisse.
30 – 35 – rasvumus. Paha-paha.

Menopausis peab KMI olema 26 – 28 mitte vähem (jess!), et säiliks piisav rasvkude. Kui rasvkudet ei ole, on diabeedioht tunduvalt suurem.  Kõik ei pea üritama olla normaalkaalu KMI-ga 18,5 – 25 (veel üks jesss!).

Ma ei tea, kas peaksin näiteks toidulisanditest tegema eraldi postituse? Zilmeri teine loeng oli neist ja seal on ka väga head infi. Teiste esinejate ettekannetest ma midagi kokkuvõtteid ei tee, sest need mind väga ei huvitanud (energiajoogid on puha kauge teema). Tagli Pitsilt küsisin küll, miks ta toob välja eraldi looduslikud suhkrud ja lisatud suhkrud, et suhkur on ju suhkur ja vahet pole. Jah, ta tunnistas, et suhkur on tõesti suhkur, aga ütles, et tahtis lihtsalt näidata, kui palju seda lisatud on. Ainult üks huvitav fakt ta jutus oli ja see oli, et alates 28.10.2013 ei ole lubatud puuviljamahladele eraldi suhkrut lisada. Mina seda ei teadnud. Nii et kui poest ostetud mahla joote ja kirute, et jube magus, siis sellised need marjad-puuviljad paraku olnud on ja pole suhkrut lisaks uhatud.

Mai Maser rääkis Eesti uuendatud toitumissoovitustest ja läks oma väidetega mitmel korral Zilmeri jutuga vastuollu. No näiteks Zilmer soovitab julgelt süüa puhast eesti võid, aga Maser kirjutab toitumissoovitustesse sisse, et võid ei tohi süüa, sööge taimeõlide baasil blöginaid. Sinna soovitustesse kirjutatakse sisse ka rasvaste piimatoodete asemel lahjade eelistamise vajadus, mis on bullshit, sorry, ma ütlen veelkord, et ei mõista, millises sajandis Mai Maser elab. Zilmer kuulas ta juttu vaikides pealt, ei vaielnud vastu ja aumehena ja niiütelda gängi liikmena ei hakanud Maseri väiteid ka peale loengut ümber lükkama, ütles vaid, et katsub nende soovituste koostamise juures olla abiks.

Pealelõunal osalesin ka ühes töötoas, mida juhtis Mai Maser ja andke andeks, aga see oli puhas ta enda äriprojekti promo – reklaam Figuurisõpradele. See oli nõme. Esitasin talle ka portsu küsimusi, näiteks sain teada, et ega ta ikka ei tunne küll mitte kedagi, kes ka kolm või viis aastat peale figuurisõprades kaalu langetamist oleks sale. Nii otse ta ei ütelnud, aga seletas, et jah, eks nad tulevad siis aasta pärast jälle rühma tagasi mõneks kuuks ja… Rahamasin, noh! Tervisekonverentsi peakorraldaja oli ka saalis, ta võttis üks aasta nendega kenasti kaalu alla ja on tänaseks paks jälle, no ikka kohe kui rühmas käimise lõpetas, sõi kõik tagasi. Sellepärast, et ei ole võimalik ehitada oma kaalu langetamine ja hoidmine näljatundele, no ei ole! Minu ees istus üks noor naine, kes hüüatas, aga mina olen, mina olen see, kes käis aastaid tagasi ja vahepeal sain lapse ja nüüd olen joonel tagasi. Aga ta oli paks!!! Päriselt ka, ta pluus oli liiga lühike ja paljastas istudes selja, ma nägin ju, et sularasv voolab üle püksivärvli, vööümbermõõt vähemalt 100 cm. Me seda oma reas kõik korraga vaatlesime ja vaikselt kommenteerisime. Ma tollele noorele naisele ütlesin, et tore, kui saad selle meetodiga ennast saledaks, aga sina oled noor, noor inimene on enamasti terve ja siis see meetod mingil ajal ju töötabki.

Maser täiesti tunnistas seda, et keskealistel ja üle selle inimestel, kellel on aastaid olnud veresuhkur liiga kõrge, võib olla probleem selle nende salati- ja muude näksimistega dieetidega, et jah, kui ikka insuliin on kõrge, siis see asi ei toimi. Ja lisas, et neil oli grupis üks naine kõrge veresuhkruga ja ta sai oma veresuhkrutaseme ühe aastaga korda. No tore, tubli! Mina tunnen, et olen ennast terveks saanud ühe kuuga rasvasel süsivesikutevaesel toidul.

Ega ma ei hakanud seal neile oma teooriat ajama, ainult küsisin asju, mis minus kahtlusi tekitasid ja sain teada seda, mida juba tean. Väitsin seal, et jah, see teie figuurisõprus sobib kindlasti noorele tervele inimesele ja nii ongi. Ei enamat. Maser ei vaielnud vastu.

Zilmer mainis põgusalt muide ka süsivesikuteta dieedi mõttetust, aga sel teemal ta pikemalt ei peatunud. Ta ei räägi üldse tegelikult mitte millestki, mida ta lihtsalt arvab, ta räägib ainult sellest, mida ta teab. Kui ta ei tea ja pole ise uurinud, siis ta ei räägi.

P.S. Seal võttis sõna veel üks toitumisnõustajana töötav naine, kes peamiselt tutvustas erinevaid teravilju ja helbeid ja esitles, kuidas ta puu- ja köögivilja kuivatab elektrilise kuivatajaga. Noh, et ikka tahad ju näksida… See aparaat on rämedalt keskkonnavaenulik, ööpäevaga kuivatab mingi pisku banaani või porgandit. Mulle ta ettekanne ei meeldinud ja kindlasti ei usu ma ühtki sõna sellise toitumisnõustaja suust, kelle vöökoht on selgelt jämedam kui 88 cm. Ja milleks üldse söögikordade vahel näksida kui sööd normaalselt? Normaalne söömine oli, muide, Zilmeri ettekande pealkiri.