Võtsin nädalaks puhkuse, et saaksin kolledži lõputööde kaitsmisi vaadata. Olengi enamus päevi olnud ekraani ees, praegugi siin kirjutades jookseb kaitsmine teleka ekraanil ja vahepeal jälgin. Olen nendele tudengitele kõigile andnud kahte ainet ja muidugi huvitab mind eriti, kuidas nad oma andmete analüüsiga hakkama saavad. Mind võib olla koomiline kõrvalt jälgida, sest vahepeal täiega ohin ja soiun siin. Noh, veits ajab närvi, et mõnele inimesele lihtsalt mitte kuidagi ei kleebi teadmised külge. Enamus on siiski üht-teist õppinud.
Aga… Just kaitses oma tööd mees, kes lõputööd kirjutades oli hädas Exceliga ja küsis abi – aitasin esialgu päris palju, lihtsalt süsteemi luua ja aru saada, kuhu suunas minna, isegi ühe näidistabeli tegin korrelatsioonidega. Kui ta siis üldsegi ei tänanud abi eest ja millalgi uuesti kirjutas ja abi küsis, ma ütlesin tuimalt, et tee nii nagu juhendaja ütleb. Sest mina ei ole ta juhendaja ja andmeanalüüsi aine eest olen talle isegi B pannud. Midagi võiks nagu juba osata ja lõppude lõpuks oli tal võimalik vastused leida mu õppematerjalidest. Kui ta esimest korda abi küsis, juhtisin tähelepanu ühele anomaaliale ta andmetes ja ütlesin, et ta peab kindlasti uurima, miks üks aasta nii palju teistest erineb, et mis siin taga on. Muidugi ei olnud ta seda uurinud ja juhtus see, et kaitsmiskomisjon küsis sama küsimuse. Tüüp ei osanud vastata.
Ma lihtsalt ei saa aru inimestest, kellele sa annad rohkem kui ühe õnge, aga ta krt ei suuda püüda isegi ogalikupojukest! Kuidas sa teed uurimust nii, et sind ennast nagu üldse ei huvita, mis andmete taga peitub ega suuda minna süvitsi?! Sellised tõmbavadki mul õpetamise motti maha.
Muidu üldiselt on mul olnud rõõm näha, et bakatööde kaitsjad, kellele andmeanalüüsi õpetasin, visualiseerivad oma andmeid paremini kui magistritööde kaitsjad, kellele kvantitatiivset andmeanalüüsi siin koolis ei õpetatud. Seda saan ilmselt järgmisel õppeaastal parandada.
Aga mul on ikkagi puhkus. Neil hetkil, kui pole parajasti kellegi kaitsmist vaadata vaja, olen toimetanud aias. Teisipäeval kogunes õhtuks samme umbes 25 tuhat, mis on absoluutselt ülemäära palju, et mitte öelda ebatervislik. Kusjuures olin paar päeva varem alaselja ära tõmmanud ja esimesed rohimiselt püstitõusmised olid äärmiselt vaevalised. Siiski tegi teisipäevane ohter liigutamine seda, et seljavalust sain lahti ja ringitrampimisest ei jäänud isegi jalad haigeks.
Ma õues pilti ei teinud, küll aga on mul esitleda ühed toas kasvavad kurgid. Varsti saab.
Õhtul sõitsime suvilasse, sest…
…meile paigaldati õhksoojuspump. See kütab ja jahutab ja saame üle wifi vaadata, mis temperatuur toas on, sooja peale keerata ja sisse-välja lülitada. Oleme pumba tellimist juba mitu aastat edasi lükanud, sest lihtsalt ei viitsinud orgunnida ja tähelepanu on olnud verandaga majal. Nüüd ma võtsin ette. Ma arvan, et kui hoiame talvel majas väikese sooja sees, tuleb elektriarve umbes sama, mis praegu meil on kulunud ühele nädalavahetusele, kui elektriradikaga kütsime. Ehk ei juhtu enam ka seda, et boiler pooleks külmub.
Suvilas testisime muuhulgas uut muruniitjat – on hea küll. Ostsime Depost pmst kõige lihtsama ja odavama bensiinika, ma täitsa rahul. Vana muruniitja veel justkui töötab, aga pumpamise kumminupp on katki ja ta väga hästi ei taha käivituda. See muruniitja on meil vist juba 20 aastat vana. Jätsime vana muruniiduki õue küttepuude katuse alla lootuses, et ehk keegi varastab ära 😀
Meil õunapuud õitsevad sajaga, aga nagu ikka – kui igal pool mujal, ka Saaremaal, sirelid õitsevad, siis meie õuel on nende õiekobarad alles nupus. Me suvila on mingis külmas augus ja imelik on tegelt see, et suuremale osale sirelipõõsastele paistab päike peale terve päev.
Eile õhtul tulime sirgelt mandrile tagasi ja kuigi mitu korda oleme juba plaaninud, ikka ei jõudnud õe uut autot vahtima minna.
Mu puhkuse lõpu teeb väheke rahutuks see, et laupäeval pean ühele SKA tudengile eksami korraldama. Kellaaeg on ka mingi imelik, sest õpilasel on varahommikust saati loengud ja saan ta ette võtta alles õhtupoolikul.
Järgmisel nädalal algab mul jälle mõningane poissmehe elu, sest Mrt läheb Makedooniasse. Oma õppeaastat pole ta veel kokku tõmmanud, sest atesteerimine on alles juuni teisel nädalal.
Over and out.