Jätan siia meenutuseks oma selle nädala lasketrenni esimese seeria skoori. Harjutan viimasel ajal ainult 25 meetri pealt ja ainult jämedaid püstoleid. See CZ-ga lastud seeria meeldib mulle igati:
Harjutangi nüüd enamasti CZ-ga, sest mu tilluke Glock on ikka jube valus pill. Tavaliselt teen oma väikese punniga ka lisaks üks kuni kolm seeriat lihtsalt sellepärast, et mitte unustada, kuidas sellega kaugelt märki tabada on. Õnneks tuleb mul oma Glockiga ka vaid mõni üksik valgesse lask. Olen ikkagi natuke arenenud. Muid relvi ma enam ei harjuta, keskendun 9-millistele püstolitele, sest see on asi, mis mulle meeldib. Kui viimati vahelduseks oma pisikese punniga lasin, küsis instruktor, kas mul on masohhismiminutid. Võib nii väita küll.
Sel nädalal lahendasime oma raamatukuhja probleemi. Kuna mees oli lubanud, et ehitab ise elutuppa raamaturiiulid, siis ma isegi ei uurinud, kas kuskilt poest leiaks ehk ka sobilikke. Ta lubas seda juba ammu, aga ajaga on nagu on, eks. Nüüd mul viskas viimaks jubedalt üle, et kapi peal on mitu meetrit raamatuid ja hakkasin mööblipoodides tuhnima. Leidsin IKEA-st ühed kenad detailid ja kuna Mrt oli nagunii juba Raplas, kust pealinna on kiviga visata, siis tuli ta reedel sealt IKEA kaudu koju. Sellised asjad tõi, esialgu kolm korrust: LINK. Ühe rea peame veel juurde ostma, sest suur hulk raamatuid on meil veel teisest kodust ära toomata. Ega kõiki ilmselt ei toogi, töötoa seinatäis jääb vast sinna, aga elutoa raamaturiiuli peame tühjaks saama.
Nüüd on nii:
Mrt pani sel nädalal kinni KKÜ võistluse sõjapüstoli laskmisest, sealt see kena karikas, mis kapi peal on. Ma vahepeal juba hoiustasin seal sees pähkleid 😀
Riiulid sobivad hästi me vana mööbliga. Kui kaks riiulit veel osta, saame kenasti laeni raamatuid täis laduda ja siis ma pean neil redeliga järel käima, kui vajadus tuleb.
Üritan raamatuid juurde mitte osta, aga vahepeal ikka jälle toon mõne koju. On üksikud kirjanikud, kes lihtsalt peavad mul omal riiulis olema: Tõnu Õnnepalu, Viivi Luik, Fanny de Sivers, Käbi Laretei, Jaan Kross ja mõni veel. Viimastelt muidugi midagi enam ei ilmu, kui just pärijad miskit välja ei anna. Õnneks pandi bookdepository kinni, muidu ma telliks sealt jätkuvalt postkasti igasugu pehmeköitelisi. Ega mul polegi nüüdsel ajal enam mingit aega lugemiseks, õhtul enne uinumist mõne lehekülje ainult jaksan.
Lugesin ükskord Rapla kodus kokku, et mul oli seal umbes 2000 raamatut. See siis koos Loomingu Raamatukogu väljaannetega, mis mul oli mitu aastat tellitud. Nooruses ikka hirmus palju ostsin neid kokku, millalgi enne lapsi läks mu palk aint kohvi ja raamatute peale ja tollal võisin ka hommikuni lugeda, mis sellest, et vara oli vaja ärgata. Nüüd nad siis tolmuvad seal, aga ära likvideerida ka ei taha, sest jube mõnus on võtta oma riiulist just selline raamat, mille järele isu on. Mul on tegelt nii palju häid asju siin, et jätkub terveks eluks. Mul on ka imeline oskus unustada, mistõttu mõnda raamatut olen lugenud neli-viis korda otsast lõpuni (Triumfikaart näiteks).
Viimase aja lõbustustest veel nii palju, et mees hankis omale suurema munagrilli. Eile pimedas pakkis selle lahti, ma tegin salaja aknast pilti. Hull vihm oli.
Sellise mitme päeva laarungi küpsetas:
Täna oleme peamiselt õppinud ja töötanud ehk et kumbki on ajanud oma ülikooli asju. Aga nüüd me läheme sõpradega välja.