Mul tuli pärmitaigna tuju. Pisikesest pirtsust retseptivabast taignast sain igavese suure koheva õunakringli. Mahlane ja õhuline, nii njämma, et jube kohe.
Hookuspookus sellepärast, et tainast oli nii väikene peotäis, et esialgu tundus, et õunatäidis sellesse ära ei mahugi. Õhukeseks rullimine tegi imet.
Vesistage, inimesed, ja uskuge, et ma olen geniaalne kringlikunstnik. Üks väike õnnestumine igas päevas 😀