Tegin täna slow cookeris guljašši. 3,5h küpses high peal ja valmis oligi, hea lihtne teha. Pistsin potti 1,2 kg sealiha (üsna suured tükid), 4 keskmist sibulat ka suht suurte tükkidena, 3 viilutatud küüslauguküünt, 2 suurt tükeldatud paprikat, mingi 500 ml pakk tomatipastat, pipart ja soola. Hommikul enne jooksma minemist panin asja käima ja lõunaks, kui tüdrukud külla tulid, oli valmis. Sõime seda võis praetud lillkapsaõisikutega. Lillkapsa panen toorelt pannile ja kaane all praen kuni on natuke pruunikas ja peaaegu pehme.
Jaa, see ongi nii nagu paistab – suured pekitükid minu taldrikus. Mina ise olen suur pekisõber, parema meelega söön rasva kui valku ja see maitseb mulle, aga mehed pekki ei taha, sellepärast pean järgmine kord vaatama mõne ilma pekikamarata liha.
Metsmaasikad ei ole meie kandis veel küpsed. Müdistasin õhtupoole neid otsida, aga ainult üksikud on natuke punased, enamus alles valged või lausa rohelised. Peab saarele korjama minema, seal on igatahes valmis. Selle mõne peotäie, mille leidsin, lasin oma tüdrukutel pintsli pista. Huvitav, et neil ei pea maasikas magus olema, võib olla ka hapu, peaasi, et on maasikas.
Olin täna kodus terve päeva, jube mõnus oli olla. Meil täna võeti äris elekter ära järjekordselt mingite suuremate plaaniliste hoolduste tõttu ja polnud mõtet üldse äri avadagi, sest ainult paariks tunniks meile oleks voolu jagunud. Meil selline töö on, et ilma elektrita ei tee kohe üldse mitte midagi. Ühtki tööd ei võinud ka pooleli jätta, sest pidime igaks juhuks kahjustuste vältimiseks kõik juhtmed seinast välja tõmbama. Nii ma siis olingi kodus, koristasin ja pesin aknaid ja tegin süüa ja küpsetasin. Lapsed olid siin ennelõunal ja õhtul veel mõneks tunniks, nii et lapsehoidu oli ka natuke. Vahepeal, kui toimetustest paus oli ja täitsa üksi jäin, istusin lihtsalt terrassil, päevitasin ja hingasin sisse lillede lõhna. Hullusti lõhnab kõik – roosid, pojengid, mäginelgid, jasmiinipõõsas, kuslapuu… Oehh. Ma mõnel õhtul jalutan ümber maja nagu mingi loll ja lihtsalt hingan neid lõhnu järjest sisse. Juhtumisi kõik korraga õitseb praegu, pojengid ka alles alustasid, sest pikk jahe kevad on olnud.
Mõtlesin aias lebotades, et on alles luksus! Oma aed on eriline luksus ja oma maja ja Eestimaa suvi. Ma ei tea, kuidas keegi raatsib üldse suveajal kodust lahkuda, kuhugi reisile minna või midagi. Mina ei raatsi. Kogu aeg tahaks kohal olla ja suve sisse hingata. Ma isegi saarele ei raatsi väga pikaks ajaks järjest minna, sest kodus ju roosid õitsevad ja. Ilus on.
Äge, onju? Sain viimaks kätte oma kauaoodatud sünnipäevakingi. Esimesed zoodles´id on ka tehtud ja ongi see täpselt nii vinge vänta nagu lugenud olen. Väikese suvikõrvitsa võtsin oma peenrast, neid noori pehmeid vilju on eriti lihtne spagettideks vändata. Zoodles saab söömiseks küpseks sedasi, et tuleb neile keev vesi peale valada ja lasta sedasi paar minutit seista, siis natuke soola ka ja ongi olemas.
