Küpsetasin hommikul pannkooke tööle kaasa võtmiseks. Seekord tulid kohe eriti head. Lisaks sellele, et maitsvad, sai tainas niisugune, et püsis praadimisel hästi koos ja koogid tulid krõbedate servadega. Nagu päris, noh.
Täitsa tavaline pannkook:
3 muna
1 dl kookosjahu
2 spl pofiberit
2 spl hapukoort
lusikaotsaga soodat
vanilli
erütritooli või steviat maitse järgi
Segasin kõik korraga kokku, ei vahustanud, aga lasin natuke seista, et tainas pakseneks (üsna vedel jäi siiski). Praadisin pannil või sees.
Pildid said kiiruga väheke udused, aga ju te teate isegi kuidas pannkoogid välja näevad 🙂
See võibolla ei tundu, aga tegelt on metsmaasikatoormoos 🙂
See postitus ajas jubedalt koogiisu peale. Tegelt mõtlesin juba paar päeva tagasi, et peaks mingit lchf-pannkooki tegema, nii ammu pole saanud midagi sellist. Kapp on kõiksugu ainetest üsna tühi juba, aga just neid asju, mis siin koostises näha, peaks veel olema. Vaatame, kas viitsin hommikul või on Sander jõudnud oma variandi hommikusöögist juba valmis teha (muna+peekon) 🙂
Ausalt üteldes on need koogid ühed paremad, mida olen söönud. Kookosjahu teeb kuidagi eriti hõrguks need. Mul pole varem ükski ilma nisujahuta pannkook sedasi koos seisnud panni peal, alati on üks jama nende keeramisega, et lähevad katki, aga see tainas seisab isegi suht vedelana hästi koos. Ma küpsetuspulbreid enam ei osta, sest nende koostises on ikka igasugu kahtlasi asju, küpsetan kõik koogid ainult soodaga, nagu vanasti.
Ma olen kookosjahu ostnud nüüd meie kohalikust Konsumist, sealt üllatuslikult saab sellist, milles on süsikaid ainult 6,2 g sajas või midagi nii.
Täna siis tegin neid kooke, jumalast head tulid 🙂 Kusjuures mul pofiberit polnud ja asendasin selle fiberhuskiga. Ja magustaja oli ka otsas, nii et panin ainult törtsu vanillisuhkrut. Paisusid mis kole ja maitsesid nagu tavaline pannkook. Meil jube hea meel, et oleme ühe õhtuse toidu omale juurde leidnud, muidu üsna üksluiseks läinud see elu siin.