Lõppev nädal on olnud päris pöörane. Kuna uuel aastal algavad meil koolis mitmed uued kursused, olen pidanud tegelema uute õppe- ja kursusekavadega, mille kinnitamisele saatmisega on kiire. Kuna kursused muutuvad, pean ümber tegema mitu moodulit ka kodulehel. No ja siis veel sellised igapäevased abistused, mida nagunii kogu aeg teen. Ehk et hoo ja hoobi vahet pole, hommikust õhtuni käib üks vehkimine. Aga mulle meeldibki nii. Kõige väsitavam on, kui tööpäevadel eriti midagi teha pole ja peab niisama passima.
Võtsin endale ka ühe vabatahtliku töö ehk et tegelikult meeldiva ajaviitmise – aitasin ühel organisatsioonil andmeanalüüsi teha. Sekkusin, kuna nende eelmise uuringu tulemuste aruanne nägi kohutav välja, no see oli nagu selline ärge-seda-järele-tehke näidis, mida saaksin loengutes kasutada. Seal oli tõesti kõik valesti. Pakkusin oma abi, mis võeti rõõmuga vastu ja viimaks kästi ikkagi ka arve esitada, mida eile tegingi. Andmeanalüüs on mul rohkem nagu stressimaandus või nii, kudumise asemel, ma selle töö eest üldse ei plaaninud tasu saada, aga kui nii siis nii.
Tegelikult on lõppeva nädala suurim uudis see, et Mrt esimene täispikk artikkel võeti konverentsile vastu ja nüüd siis ootabki ees kevadel Kairosse sõit. See on nii suur asi ühele alles alustanud doktorandile, et mees jagas rõõmu ka FB-s aga ega seal keegi vist aru ei saanud, mida ta hõiskab. Igatahes oli siin majas rõõmupisaraid näha. Nüüd ta juba töötabki oma järgmise artikliga, mis ka on konverentsiartikkel ja vot seda ma väga tahaks, et tal läbi läheks, sest siis saan ennast mehega Madridi kaasa smuugeldada.
Sel nädalal olid mul tudengitega arvestused ja ükskõik kui palju ma ka ei lootnud ja pingutanud, ikka leidus üks, kes kukkus läbi. Või no mida mina siin pingutan, eks, tudeng peab ise õppima. Ma ei tea, kes ta kodutööd ära tegi, sest nendega ta sai väga hästi hakkama ja siis tuleb arvestusele nii nagu poleks üldse mitte midagi õppinud. Homme saab ta uue võimaluse. Üks õpilane jäi mul veel ka jaanuari, mis on võrdlemisi tüütu, sest lootsin detsembris hinnetelehe ära kinnitada.
Ma tegelikult ei peaks üldse järgmisel kahel nädalal töötama. Meile isegi tungivalt soovitati mitte töötada. Aga ma ei saa kahjuks kõiki töid uude aastasse lükata. Eks ma mingeid poolikuid tööpäevi teen ja kujutlen, et ega tegelikult ei pea.
Vinnasime täna Mrt-ga veranda teepoolsetele akendele kardinad ette ja nautisime seal soojuskiirguri all päevavalguses lugemist. Veranda seinad on soojustatud, aga lagi mitte ja tegelikult on isegi katuseräästad kinni ehitamata, sealt käisid suvel linnud sisse. Gaasiga töötava soojuskiirguri ostis mees täna Bauhofist, sest seal oli suur soodukas ja ta ammu juba on tahtnud soojendajat soetada. See asjandus on terrassi soojendaja tegelt, aga kuna meil veranda on sama hõre kui teise mehe terrass ja lagi isegi kõrgemal kui terrassi lagi, leidsime, et võib sellega väheke kinnisemas ruumis ka kütta küll. Oli väga mõnus, ma ütlen. Tuli tunne, et kevad ei ole enam kaugel. Kell 15:30 läks päike looja ja hämarus ajas meid tuppa.
Meil on aias lumililled ka juba kenasti tärganud, päris pikalt maast väljas.
Enne olid need viis kardinat kaheksa akna ees, nüüd katavad ainult viite akent, sest ma krussitasin nad rohkem kokku, et paremini vaadet varjaks. Panimegi kardinad ette ajutiselt sellepärast, et tänavalt ei saaks sisse vaadata, hoovipoolsed aknad jäid kardinata. Ükskord, kui veranda valmis ehitatud, pean uued kardinad ostma kõigile akendele, sest need vanad on üksjagu räsida saanud. Aga ehituse ajaks käravad küll.
Pildil on soojendaja veel pakendist välja võtmata, Mrt hiljem rebis selle valge kile ära, mis allosa katab.
Nädal tagasi olid lapsed Haapsalus ja tähistasime jõulu, sest mõned meist on jõululaupäeval Eestist ära. Kinkisime kõigile lapselastele uisud, jääb siis loota, et ikka natuke jääd ka kuskil talve jooksul leidub.
Jõudsime sel nädalal ka kontserdile, kuulasime Paul Neitsovi Jõuluteraapiat Nõmme Rahu kirikus. No oli see alles vinge! Mrt pildistas kena keskkonda enne kontserdi algust.
Ja lõpetuseks üks kena vanainimeste pilt pühadeaegsest Tallinnast, mina oma prohvessoriga 😀
