Ühed lugud

Mul jäi ikka eelmises postituses üht-teist ütlemata. Näiteks see, et Mrt küsis minult laevas: “Kuule, mis mu eelmise pruudi nimi oli?” ja mina vastasin: “M oli ta nimi. Mis sa ei mäleta või?!”. Ei mäletanud jah. No see oli ammu ka juba, üle 15 aasta tagasi.

Siis veel see, et täna hommikul me ärkasime suht hilja ja jätsime Ruthi kajutisse oma keemialaboriga tegelema, mille ta peeglilauale oli laotanud, ise läksime sööma. Leppisime kokku, kus nurgas istume, et ta meid seal rahvamassis üles leiaks kui sööma jõuab, aga rahvahulk oli ütlemata tihe ja selles nurgas polnud kohti, nii et peitsime ennast kuhugi vöörinurka. Ruth kõndis söögisaalis otsejoones meie juurde, mille peale ma avaldasin imestust, kuidas ta meid nii kergesti leidis. “Ema lokkide järgi,” kõlas vastus ja ma sain muuhulgas teada, et mu lokitatud pea on ka Mrt jaoks kaubanduskeskustes ja mujal tihedama käimaga kohtades nagu metskitse valge tagumik puude vahelt vilkumas – hea jälgida ja lihtne märgata. Lasin söögisaalis pilgul üle peanuppude libiseda ja tunnistasin, et sellist plahvatust tõesti kellelgi teisel ei olnud.

Ja kolmandaks. Meil oli täna pood kinni, eks ole. Aga Rix helistas, et võttis just räimed suitsuahjust välja, et tooks meile poodi… Oh, no problemo, me oleme ehituspoes just parajasti, kohe hüppame läbi… Me lobisesime seal Rixi suveköögis nii kaua, et mul hakkasid varbad külmetama. Seal on tal suitsuahi ja pliit hiigelsuure alumiiniumpotiga, millest jääb mulje, et teisel pool tikripõõsaid paiknevas kuuris on vähemalt kaks siga kasvamas, kellele siin kartuleid keedetakse. Tegelt teevad nad selles potis kuuma vett selleks puhuks, kui oma kilesauna kasutavad. Seal oli igasugu leidlikke vidinaid, mis andsid märku pererahva käsitööoskustest. Ja need räimed, need olid seekord eriti hõrgud välja kukkunud, nii et ma kodus maiustasin neid kohe terve pulgatäie, mis polnud veel jahtudagi jõudnud. Pealegi rääkis Rix meile heatujujuhtumust, st et lõbus hakkab neil, kes seda lugu kuulavad, mitte neil, kellega see asi juhtub. Ta, nimelt, sõitis eile tanklast minema koos tankimispüstoliga, roheline voolik järel lohisemas. “Just siis, kui sa arvad, et ta on sul kõripidi peos, hammustab ta sind persest,” kõlas pratchetti-sõprade inside joke vimka kohta, mis ilusal elul seekord Rixile ette visata oli. Et nagu muidu oli kõik väga hästi…