Archive for the ‘Kmr’ Category
Kaitstud: Kuldmedal, puugitest ja koeraelu
Kolmapäev, juuli 15th, 2015Kaitstud: Imeline Eestimaa suvi
Laupäev, juuli 4th, 2015Kaitstud: Korraks näitan pilti
Laupäev, juuni 20th, 2015Kaitstud: Lõpuaktus
Kolmapäev, juuni 17th, 2015Üks hea söök ja samodelkin
Pühapäev, juuni 14th, 2015Laupäeval olin lapsehoidja ja kui tüdrukud siia tulevad, peab söögivärki rohkem planeerima. Vanaema juures saab vahukoort ja maasikaid, seda muidugi, aga mingit päris sööki ka on vaja lapsukestele pakkuda.
Kas ma ütlesin vanaema? Eks ta ole. Ma ikka veel pole selle tiitliga harjunud, sest vanadus tundub midagi kauget.
Mõni porgand, üks suur kaalikas ja üks terve kana, soola, musta pipart ja kõik see kraam on üle siristatud küüslauguõliga. Enne.
Pärast. Mulle meeldivad köögiviljakangid, aga kahjuks on neis liiga palju süsivesikuid, sellepärast väga tihti sellist sööki ei tee. Aga väga njämma ja lihtne toit. Kaalikas on kõige parem.
Nüüd ma esitlen teile oma tomatite pesa ja te võite naerda kui tahate.
Tahtsin toas aknalaudadel tomateid kasvatada, pidavat olema sobiv sort see seeme, mille ostsin, aga need sunnikud venisid pikaks-pikaks ja tundus, et enne tuleb lagi ette kui miski vili looma hakkab. Kaks taime on toas suuremates pottides ja need kasvavad ilusti, kuigi ka väga kõrged on, kaheksa taime olid erütritoolipurkides, mis on küll sügavad, aga liiga kitsad, pidin taimed sealt päästma. Vanu aknaid meil on ja sauna akna all lillepeenras oli üks enam-vähem vaba nurk, kuhu rajasin “kasvuhoone.” Tomatid ei talu tuult, sellepärast selline kole samodelkin, kasvuhoone aseaine. Ise olen õudselt rahul oma leiutisega. Tänavale see ei paista ja naabrid ka ei näe 🙂
Mees ostis nädala sees omale ühe ägeda sae, sellise, millega saab peeneid laudu ja tikke teha ja ma lasin tal harjutamise mõttes omale toota mõned pulgad tomatite toestamiseks. Muidu Mrt on selle saega teinud päris asjalikke asju ka juba, paar vinget vineerkasti näiteks ohvississe kola hoidmiseks.
Pildistasin seda kuslapuunurka, kus oranž ja valge sort segamini on kasvand. Oranž veel ei õitse, aga seda valget ma käin muudkui nuusutamas. Lõunatuulega, kui maja eest uksest käin, on kogu aeg kuslapuu lõhnapilved ninas. See on nagu lapsepõlves, nii-nii mõnus.
Aknad on mul muidugi ikka veel pesemata. Laubal toimetasin aias ja hoidsin lapsi, täna sadas vihma ja kogu koduse aja olen veetnud köögis. Panin šašlõki marineerima, terve suure potitäie siga ja õhtul panin tarretama toorjuustu-maasikakoogi. Kooki sööme ülehomme, aga ma mõtlesin, et esmaspäeva õhtul võibolla ei jaksa väga kaua köögis toimetada. Ühe šokolaadikoogi tahan ka veel teha. Toorjuustukoogile tegin seekord toore põhja, mandlijahu ja võiga, see jääb nagu muretainas. Maasikaid uhasin sisse nii, et oli kohe.
Laps on mingi naljanina, tal on üks ports kutseid aktusele, mida ta pole viitsind laiali jagada. Mitte kellelegi, mitte ühtegi kutset. Õnneks kõik, keda me lapse aktus huvitada võiks, on asjast kuulnud või siit blogist lugenud. Igaks juhuks ütlen üle, et teisipäeval kell 18 on koolis tunnistuste jagamine. Pärast teeme kodus grilli ja sööme kooki.
Eilne lapsehoid lõppes mul öösel kell kaks, siis sõitsin koju. Olime muidu siin meie aias, aga läksime tüdrukutega õhtul nende koju, ma ikka tahan alati, et nad saaksid oma voodites magada. Kella kümne paiku nad millalgi uinusid ja ma kukkusin ise ka sinna elutoa diivanisse nii umbes kell pool üksteist. Ma seal korteris muidu kunagi magada ei saa, sest nädalavahetusel on kesklinn lärmi täis, noored hullavad ja autod rallivad, eile oli veel rahvamaja õue peal kontsert ka ja see on ju mu laste kodu akendest vaid paar maja eemal. Sellegi poolest kossasin täie mõnuga. Jube, kuidas need sipelgad mu ära väsitavad! Muudkui jookse siia ja sinna ja too seda või teist, üks tahab juua ja teine tahab pissile ja siis kiiguta neid ja jookse nende sabas. Ja kõik see suhtlemine! Rääkimine on kõige väsitavam.
Mul head kavalad mutikesed on ka ju, üritavad muudkui mind lollitada, aga enamasti ma ei lähe õnge. Teate küll, kuidas see käib, et ema lubab seda ja toda ja ma muidugi tean, et ei luba, höhö. Üks hitt oli eile näiteks must pipar, mida mõlemad endale muudkui ekstra toidu peale tellisid, kodus neile ei kühveldata pipart toidu sisse, see pole lastele hea. Mingid ekstremistid. No ja siis ema lubab muidugi veega mängida iga ilmaga ja kasta lillekesi nii, et varbad märjad… Ja fliisi pole vaja selga panna, kui on külm tuul ja mütsi võib vabalt nurka visata… Oijahh. Vahepeal natuke ikka sõdisin nendega siin. Mina võitsin. Aga need võiduga asjad jubedalt alati väsitavad ära.
Aa, üks fakt veel. Mrt oli täna terve päev merel. Mitmendal katsel said mehed viimaks mere põhjast kätte sailing.ee õppejahi, mis nädalapäevad tagasi otse laevatee peal kummuli keerati ja uppus. See oli päris korralik töövõit, et paat ikka kätte saadi. Mrt tegi kolm sukeldumist sinna 27 meetri sügavusele, nad kahe paariga kordamööda käisid. Selle tulemusena on mehel toss nii väljas, et ei jaksand mulle diivani peal ruumigi teha, kui oma nurka istuda tahtsin. Nüüd juba kukkuski magama. Aga väga väärtuslik kogemus tal jälle saadud. Ta juba varahommikul sõitis kodust minema ja ma millalgi kella poole viie paiku ei pidanud enam vastu ja helistasin talle, kuigi teadsin, et nagunii ta vastata ei saa. Ma ikka hakkan ükskord muretsema küll, kui mehest juba kaheksa tundi midagi kuulda pole olnud, mu rikkalik fantaasia hakkab peas igast olukordi looma, mis kõik juhtuda võib ja. Ma vahel jõuan oma õudusmõtetega kuhugi kaugesse üksildasse tulevikku välja enne kui mõistus ütleb stopp, lõpeta ära. Kui ta siis ükskord tagasi helistas, kommenteeris, et head närvid pidavat mul olema. Ahh, mis närvid või midagi, mere(aluse)mehe naise tavaline elu 🙂
Kaitstud: Nii ilus!
Reede, juuni 12th, 2015Eksamid tehtud, kooki saab
Kolmapäev, juuni 10th, 2015Ma võiks praegu õigupoolest jõe peal parvetada, sest Mrt läks parvesauna rahva grilli jõe põhjast välja tooma ja kutsus mind kaasa, aga no ma ei saand, sest tunnen, et olen täitsa tapetud. Väga väsinud. Mul oli parajasti köögis veel üks sutsakas nõusid pesta ja plaanisin hoopiski sauna sooja panna, ei tahtnud minna kuhugi.
Ei, me ikka veel pole uut nõudepesumasinat ostnud ja enne ei ostagi kui köögi igatepidi ümber ehitame.
Väsinud jalad tulenevad täna põhiliselt sellest, et hommikul jooksin kolm kilti, siis kõndisin kuus kilti tööle ja siis kolm kilti töölt koju. Mis see teeb siis? 12 kilomeetrit! Hea. Töö juures ka muudkui uhasin ümber laua joosta või õieti ühele ja teisele poole letti, sest tegin korraga mitut läpakat, mis seisid leti peal seljad vastamisi, terve laud oli arvuteid täis ja ei saanud neid mugavalt ühte ritta panna. Mees saabus ohvississe alles õhtul, sest oli täna suurema osa päevast pealinnas asju ajamas, auto udutuld parandamas ja igasugu tarvilikke masinaid ostmas. Ta üldse ajab viimasel ajal muudkui oma uusi projekte ja ehitab “aurumasinaid”, mistap mina, vaene tööline, pean tihti üksinda rabama. Ega ma väga ei kurda ka, oskused täienevad ja palk tiksub ja vähemalt igav ei ole seal üksi passida.
Kuna mulle tundus, et täna on üks hea päev ja laps vajab premeerimist, siis leiutasin ühe šokolaadikoogi.
Kook, mis must nagu öö. Tahtsin tegelt jahuta šokolaadikooke teha vormide sisse, aga avastasin, et mune pole piisavalt, sellepärast keerasin teistmoodi asjanduse kokku. Võiks veel nimetada üht ja teist, mida mul ei olnud, küpsetuspulbrit näiteks ja vanilli. Aga see ei tähenda, midagi ju alati kappides leidub, mida kokku keerata.
Šokolaadikook:
3 muna
200 g võid
200 g tahvel 70% tumedat köögišokolaadi (mul oli Kalevi oma)
1 dl mandlijahu
1 dl pofiberit
1 tl soodat
Või ja šokolaaditükid sulatasin mikroahjus ühekorraga, munad vahustasin, mandlijahu ja pofiberi segasin koos soodaga ja kõige lõpuks mikserdasin kõik kokku. Tainas läks päris kiiresti paksuks, pofiberil peab nats paisuda laskma. Koogivormi määrisin võiga ja küpsetasin kooki 180 kraadiga 30 minutit. Aga ma mõtlen, et võibolla oleks isegi vähem aega pidanud ahjus olema.
Kalevi tumedas šokolaadis on süsivesikuid häbematult palju, aga ma endale ikka ka ühe tükikese lubasin. Kuna kook ise mõru on, siis magusa vahukoorega seda sööme. Maasikad sobiks ka sekka, aga neid meil täna pole.
Aa, ja see tähtis päev! Lapsel on kõik eksamid tehtud ja põhikooliga seega ühel pool. Inglise keele eksami sai viie, suulise osa tegi maksimumpunktidele, aga kirjalikus osas kaks punkti kaotas, kokku 98 punni 100-st. Äge kutt, onju? Lapsevanemad rõõmustavad. Kusjuures mingi eriline õpihimuline ta pole meil olnud siin viimasel ajal, aga kui vaja, siis teeb. Inka eksami kohta ütles, et see oli täiega lope.
Homme sõidab laps kaheks päevaks põhjarannikule lõpureisile, teisipäeval kell kuus on aktus. Me mingit suurt pidu siin tegema ei hakka, sest laps läheb ju samas koolis edasi ja suurt midagi ei muutu, aga oma pere tuleb muidugi kokku ja väikest koogikest ikka saab. Me paneme oma äri sel päeval juba kell neli kinni, et tulla koju sättima.
Üldiselt ma tahaks, et oleks suvi. Eile isegi peaaegu oli, lasin töölt varem jalga ja tulin koju hekki pügama. Sain päevitada ja puha, rohisin ja kastsin ja lasin ühe rohelise seebi pudeli rooside peale peaaegu tilgatumalt tühjaks. Paar vaenekest lepatriinut jäi ka ette, aga muidu üldiselt oli see dušš mõeldud lehetäidele. Sebisin aias päris mitu tundi, täna pole sinna hoopiski jalga tõstnud, sest külm tuul on.
Mis siis veel? Meil on uus koeraprobleem. Uutel naabritel on taks, keda nad hoiavad õues ketis ja kes haugub ja ulub ööd ja päevad. Nädalavahetusel, kui ma saarel olin, oli mees üksi kodus ja veetis unetuid öid, sest selle hullu pärast ei saanud magada. Oleme sunnitud öösel magamistoa akna kinni hoidma, muidu ei saa üldse rahu. Me siin vaikselt loodame, et asi on ajutine, et koer alles harjub uues kodus ja küllap rahuneb. Mrt otsustas siiski, et kui naabritega väljas kokku juhtub, siis küsib, et kas on kohanemisprobleem või ongi ta neil selline. Igatahes tuleb sellest rääkida ja mure tuleb lahendada, sest mees pole mitu ööd saanud korralikult välja puhata ja on igal hommikul väsinud. Imelikul kombel mind see tegelane nii palju ei häirigi, kui aken kinni on, siis mina igatahes magan. Aga ega ta mugav ei ole, ka õues toimetada on jama selle kisa saatel ja koerast on kahju.
Kaitstud: Mate eksamist veel
Teisipäev, juuni 9th, 2015Meie igapäevast sööki ja rõõmu
Reede, juuni 5th, 2015Oleme viimasel ajal teinud tihti õhtusöögiks igasugu pannimöginaid, mis saavad kiiresti valmis, on igatepidi toitvad ja väga maitsvad pealegi. Lihtsalt lööd kõik asjad pannile ja praed ja kõige lõpuks peab natuke kaane all hautama ja ongi valmis.
Kõigepealt või pannile (palju-palju värsket võid!), siis hakkliha praadima, siis küüslauk või sibul või mõlemad, šampinjonid või kuuseriisikad, natuke suitsusinki ja üks brokkoli. Brokkoli asemel võib olla ka lillkapsas või mõni teine kapsas või kohe mitu erinevat kapsast.
Eriti hea tuleb, kui sellele möksile lisada veel purgike purustatud tomateid. Siuke söök valmib umbes poole tunniga.
Kuna täna on selline kena päev, mis vajab väheke pidulikumat tähistamist, meisterdasin väikestesse kausikestesse mascarponemagustoidud. 400 ml vahukoort, üks potike Mascarpone toorjuustu, ühe sidruni koor ja mahl, 4 spl erütritooli, natuke vanilli ja palju tükeldatud maasikaid. Vahel keeran magustoidu niisama kokku, aga täna panin tarretama, selleks kulus viis lehte želatiini.
Magustoit on lihtsalt üks selline kreem. Kui natuke ära tarretab, on väga mõnus võtta. Liiga magus ei ole, aga see-eest on rasvane 🙂
Pidulik on meie meel täna sellepärast, et Kmr tegi mate eksami viie peale ja tal jäi ainult üks punkt maksimumist puudu. Sihuke äge vennike! Ma täna just olin murelik, et kuidas tal eesti keele eksami kirjandiosa nii kesine tuli ja üldse punkte vähevõitu, kuigi nelja sai kätte. No pole see meil siin mingi humanitaari mees. Reaalaineid nokib nii, et vähe pole.
Imelik on mõelda, et siin samas majas, kus mina olin väike ja neljandas klassis käies sonisin öösiti hirmupaanikas “matemaatika-matemaatika!”, sest nii kohutavalt kartsin seda tundi, et siin samas majas kasvab üks mehike, kellele matemaatika on lihtne. Hmm. Ja see tüüp on veel minu seest tulnud 😀
EDIT: Kahe klassi peale kukkus matemaatika eksamil läbi 15 inimest. 37-st lapsest 15!!! Kuidas selline asi võimalik on?! Peab üle kontrollima, kas see ikka tõele vastab, aga nii olevat õpetaja tüdrukutele ütelnud.